Lihtsustatud õppekava

Õppenõukogu                                    Hoolekogu                             Kinnitan
„heakskiitnud“                                   arvamuseandnud                    kk  1-3-23/2, 26.08.2015

Otsusnr 12, 26.08.2015                    

Põlva Roosi Kooli lihtsustatud õppekava

SISUKORD

ÜLDOSA.. 3

KOOLI PÕHIHARIDUSE ALUSVÄÄRTUSED JA PÕHIVÄÄRTUSED.. 4

ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ EESMÄRGID.. 5

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED.. 6

ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED NING TAOTLETAVADPÄDEVUSED.. 8

ÕPPEKORRALDUS.14

INDIVIDUAALNE ÕPPEKAVA.. 16

LÄBIVAD TEEMAD JA NENDE KÄSITLEMISE PÕHIMÕTTED.. 17

HINDAMISE KORRALDUS. 19

PÕHIKOOLI KOOLIEKSAMITE KORRALDAMINE NING PÕHIKOOLI LÕPETAMINE. 21

ÕPILASTE JA VANEMATE TEAVITAMISE JA NÕUSTAMISE KORRALDUS. 22

ÕPILASTE JUHENDAMISE PÕHIMÕTTED.. 23

ÕPETAJA TÖÖKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED.. 24

KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD.. 25

ÜLDOSA 

Põlva Roosi Kooli õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Kooli õppekava koostades on lähtutud hetkel kehtivast põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast ja põhikooli lihtsustatud riiklikust õppekavast - lihtsustatud õpe, toimetulekuõpe, hooldusõpe.Põlva Roosi Koolis toimub lihtsustatud õpe liitklassis koos toimetulekuõppega.

PõlvaRoosi Kooli õppekavas esitatakse:

·         Kooli põhihariduse alusväärtused ja põhiväärtused

·         Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid

·         Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted

·         Õppe ja kasvatuse rõhuasetused ning taotletavad pädevused

·         Õppekorraldus

·         Tunnijaotusplaan

·         Individuaalne õppekava

·         Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted

·         Õppe ja kasvatuse korraldus

·         Hindamise korraldus

·         Põhikooli koolieksamite korraldamine

·         Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus

·         Õpilaste juhendamise põhimõtted

·         Õpetaja töökava koostamise põhimõtted

·         Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

KOOLI PÕHIHARIDUSE ALUSVÄÄRTUSED JA PÕHIVÄÄRTUSED

Alusväärtused ja põhiväärtused on seatud kõigile PõlvaRoosi Koolis töötavatele õpetajatele, kasvatajatele, õpilastele kui ka teistele koolis töötavatele inimestele.

Põlva Roosi Koolis toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põlva Roosi Kool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete  arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

PõlvaRoosi Kooli lihtsustatud õppe põhiülesanne on korrigeerida õpilaste arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes võimalikult iseseisvalt suudab toime tulla iseenda, ümbritseva elu ja kaaslastega. On suuteline tegema võimetekohast praktilist tööd iseseisvalt või juhendamisel ning on võimeline omandama kutseõppes kutset..

PõlvaRoosi Kool väärtustab üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi nagu:

·         Ausus

·         Hoolivus

·         Õiglus

·         Inimväärikus

·         Sallivus

·         Lugupidamine enda ja teiste vastu

·         Austust oma kodumaa, kodu, emakeele ja kultuuri vastu

Põhiväärtustena  on olulised:

1)      õppimine;

2)      meeskonnatöö

3)      loovus

4)      kindlustunne,turvalisus

ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ EESMÄRGID

Õppe- ja kasvatustöö eesmärkideks on:

1.      Arendada õpilase psüühilisi protsesse

2.      Arendada õpilase motoorikat

3.      Arendada õpilase tunde-ja tahtevalda

4.      Arendada iseseisva tööoskusi

5.      Soodustada sotsiaalsete oskuste ja adekvaatse minapildi kujunemist

Lihtsustatud õppe põhiülesanne on suunata kerge intellektipuudega õpilase arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb võimetekohast tööd, määratleb end oma rahva liikmena ja riigi kodanikuna.

Lihtsustatud õppele kohaldatakse põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatuseesmärke ning pädevusi, arvestades järgmisi rõhuasetusi:

1) õpilane peab lugu iseendast, kodust ja perekonnast;

2) õpilane armastab emakeelt ja kodumaad;

3) õpilane teadvustab ennast ja kaasinimesi ning nende erinevusi, oma ja teiste rahvaste kultuurilisi erinevusi;

4) õpilane tunneb ja järgib võimetekohaselt õigusnorme ja demokraatia põhimõtteid;

5) õpilane hoidub eetiliselt valedest ahvatlustest ja ettepanekutest;

6) õpilane tunneb terveid eluviise ning püüab neid järgida;

7) õpilane teab loodushoiu peamisi seisukohti ja püüab tegutseda keskkonda säästes;

8) õpilane eesmärgistab, kavandab ja hindab oma igapäevast tegevust;

9) õpilane oskab tuttavates situatsioonides valida, nõu küsida, otsustada ja vastutust kanda;

10) õpilane on valmis koostööks;

11) õpilane osaleb võimetele vastavas täiendusõppes;

12) õpilane mõistab lihtsat teavet, oskab teavet hankida (sh Internetist);

13) õpilane valdab järgmisi elementaaroskusi: vaatlemine, kuulamine ja kõne mõistmine,

kõnelemine; lugemine, kirjutamine, arvutamine;

14) õpilane mõistab töö vajalikkust, valdab baasoskusi, suudab tööaja jooksul alluda

töödistsipliinile, on valmis endale otsima sobivat tööd;

15) õpilane omab kujutlust maailmast kui tervikust.

  ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED

Lihtsustatud õppes lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1) Lihtsustatud õppes lähtutakse põhimõttest, et igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse õpilaste võimeid ja teisi individuaalseid iseärasusi.

2) Lihtsustatud õppes peetakse oluliseks samu humanistlikke seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava. Tähelepanu pööratakse sallivusele erinevuste suhtes, kaaslaste erivajaduste mõistmisele; oma võimaluste ja piirangute teadvustamisele.

3) Taotletakse iga õpilase arengu toetamist: lapse arengupuuete ületamiseks või vähendamiseks rakendatakse temale sobilikke eripedagoogilisi meetodeid. Selle aluseks on iga lapse arengutaseme ja -võimaluste hindamine. Vajaduse korral koostatakse õpilasele individuaalne õppekava, milles esitatakse vähendatud või ka kõrgendatud nõuded õpitulemustele. Sellisel juhul kohaldatakse eeldatavate õpitulemustena õpilasele koostatud individuaalses õppekavas sätestatud õpitulemusi.

4) Lihtsustatud õppe sisu on valdavalt suunatud praktiliste oskuste ja teadmiste omandamisele. Kooli õppekava koostatakse nii, et õpilased omandaksid igapäevases elustoimetulekuks vajalikud teadmised ja oskused, väärtushinnangud ja toimimisviisid. Lihtsustatud õppe väljundiks on praktilist tööd väärtustav ja kutseõppeks valmis olev ühiskonna liige. Taotletakse õpetamist, kasvatamist ja arengu toetamist valdavalt praktilise õppeviisi s.o. harjutamise kaudu. Reegleid ja teooriaid käsitletakse minimaalselt, nende ülesandeks on üldistada ja teadvustada praktiliselt omandatut. Praktilised oskused konkretiseeritakse õpitulemustes. Praktiliste oskuste omandamisel toetutakse emakeeles suhtlemisele ja teabe hankimisele, matemaatikas jt. ainetes omandatud teadmistele ja oskustele. Seosed eri ainevaldkondade vahel kujunevad üldõppe või selle elementide rakendamise, õpetust läbivate teemade, õppeülesannete, -meetodite ja -viiside abil.

5) Lihtsustatud õppes suunatakse õpilast omandama sotsiaalseid kogemusi: täitma ülesandeid koostöös, eeskuju järgi, näidise põhjal ning sõnalise selgituse alusel. Õpilaste aktiviseerimine eeldab nende psüühilisele arengule vastavate tegevuste valikut, jõukohast õpitegevust, konkreetset ja arusaadavat eesmärgiseadet, õpilaste tegevuse pidevat stimuleerimist ja edusammudele hinnangu andmist. Oluline on õpetaja ja õpilaste emotsionaalne kontakt ühistegevuses, õppe jõukohasus, heatahtlik ja toetav miljöö. Õpioskuste kujunemist soodustavad õpetaja ja lastevanemate ühised nõudmised ja samalaadne abi.

6) Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega. Tähtis on koostöö teiste koolis töötavate spetsialistidega, aineõpetajatega, lapsevanematega, kutseõppe korraldajatega, vajaduse korral spetsialistidega väljastpoolt kooli.Tähtis on ka õpilaste suhtlemine teiste koolide õpilastega.

ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED NING TAOTLETAVADPÄDEVUSED

 Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 1.–2. klassis

1) Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, mõtlemine on kaemuslik-praktiline, areneb kaemuslik-kujundilise mõtlemise suunas, tegevusega kaasnev kõne on vähene. Õppetöös on eelistatud üldõpetuslik tööviis või üld- ja aineõpetuse kombineeritud variant. Soovitatav on õppimine praktilise tegevuse ja didaktilise mängu kaudu. Õppematerjal esitatakse õpilastele jõukohases mahus, õpilaste tegevust verbaliseerib valdavalt pedagoog.

2) Õpetuse põhitaotluseks on õpilase rolli mõistmine ja vastavate alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil: kuulamine, vaatlemine, matkimine, tegutsemine näidise järgi, võrdlemine, rühmitamine, adekvaatne reageerimine korraldustele, osalemine dialoogis, produktiivse tegevuse tulemusele orienteerumine, tegevusse lülitumine ning ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine, oma välimuse ja õppevahendite korrashoid, omandatud praktilise tegevuse (toimingute) struktuuri ettekujutamine. Õpilased omandavad elementaarse lugemis-,kirjutamis- ja arvutamisoskuse.

3) Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel (MINA ise) ning MINA – MEIE suhetel: kontakt ja koostegevus täiskasvanuga (pedagoogiga), koostegevus klassikaaslastega, osalemine õpitud süžeemängudes ja dramatiseeringutes.

4) Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse vastavalt õpilaste individuaalsetele iseärasustele õppeülesandeid, materjali keerukust, abi osakaalu ja oskuse omandamiseks kuluvat aega.

5) Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja hinnata käitumisakte põhimõttel ÕIGE – VALE, motiivi TAHAN kõrval õpitakse lähtuma ka motiivist ON VAJA.

6) Õpetaja olulisim ülesanne on toetada õpilase eneseusku ja käitumist õpilase rollis.

Taotletavad üldpädevused 1.–2. klassis

2. klassi lõpuks õpilane:

1) tunneb end oma pere liikmena, oma klassi ja kooli õpilasena;

2) eristab oma-võõrast-ühist;

3) hoiab korras oma koolitarbed ja välimuse, hoiab puhtust;

4) märkab ilu;

5) kuulab ja vastab küsimustele;

6) kontakteerub ühistegevuses teiste inimestega, palub abi ja osutab ise abi kaaslastele;

7) osaleb klassi ühistegevuses (sh õpitud süžeemängudes);

8) käitub tuttavas situatsioonis viisakalt;

9) hindab käitumisakte õige/vale-, meeldib / ei meeldi- tasandil;

10) oskab looduses käituda õpitu ulatuses ning hinnata oma ja teiste käitumist looduses õige/valepõhimõttel;

11) täidab ülesanded koostegevuses, eeskuju, näidise ja omandatud oskuste piirides suulise

korralduse järgi;

12) selgitab mõisteid ööpäev ja aastaajad;

13) leiab paberilehelt ja raamatu leheküljelt vajaliku teabe (suunamisel);

14) vaatleb esemeid ja märkab nende erinevusi;

15) eristab objekte ja nende kujutisi kuju, suuruse ja värvuse järgi; tajub ruumisuhteid esemete ja

kujutiste ning nende osade vahel;

16) võrdleb ja rühmitab esemeid ja kujutisi erinevate tajutavate tunnuste alusel;

17) viib kokku eseme või kujutluse ja keelelise väljendi, tunneb tuttavaid esemeid kirjelduse järgi;

18) väljendab ennast 3–4-sõnaliste lihtlausetega;

19) kujutab ette ja modelleerib lühitekstis kirjeldatud situatsiooni;

20) loeb jõukohast õpitud teksti lühikeste sõnade ja/või kõnetaktide kaupa;

21) arvutab 20 piires.

Õppe- ja kasvatuse rõhuasetused 3.–5. klassis

1) Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, hakkab kujunema sisekõne, areneb elementaarne verbaalne mõtlemine. Sisekõne kujunemine võimaldab arendada õpitegevuse kavandamist-reguleerimist: orienteerumine ülesandes, planeerimine, algoritmide valik ja kasutamine, enesekontroll. Õpioskuste seisukohalt on oluline õppeülesannete teadvustamine, st oma tegevuse refleksioon.

2) Põhitaotluseks on kujundada õpilase roll ja õpioskused, häälestada õpilast suhtuma õppimisse positiivselt.

3) Õppekavaterviku kujundamise aluseks on suhted MINA/MEIE/KODUKOHT (paikkond).

4) Lugemine, kirjutamine, arvutamine, orienteerumine tekstis ja tekstiloome, vaatlus- ning võrdlusoskus jne omandatakse tasemel, mis võimaldab neid hiljem kasutada ainealaste teadmiste ning tööoskuste omandamiseks.

5) Väärtuskasvatuses on esikohal käitumisaktide teadvustamine ja nende hindamine moraalinormidele vastavuse aspektist. Eesmärk on viisakas ja reeglitekohane käitumine tuttavates situatsioonides.

6) Oluline on kujundada ja toetada õpilase rolli ning valmistada õpilasi ette uute õppeainete (sh tööõpetuse) õppimiseks alates 6. klassist.

Taotletavad üldpädevused 3.–5. klassis

5. klassi lõpuks õpilane:

1) osaleb jõukohaselt ühistegevuses, abistab kaaslasi;

2) alustab ja jätkab dialoogi;

3) käitub koolis ja avalikes kohtades viisakalt, tunneb ja järgib lihtsamaid kombeid;

4) arvestab teadaolevaid motiive ja tingimusi käitumisaktide hindamisel, väljendab käitumisaktis ilmnenud iseloomuomadusi;

5) kirjeldab oma käitumist konfliktsituatsioonis;

6) hoidub kaaslast kahjustavast käitumisest;

7) väljendab ennast arusaadavalt (sh lühitekstide abil);

8) mõistab omandisuhteid OMA – VÕÕRAS – ÜHINE-tasandil ja käitub vastavalt;

9) eristab fantaasiat ja reaalsust;

10) hoiab puhtust ja korda kodus ning koolis, hoidub loodust kahjustavast käitumisest;

11) täidab ülesandeid eeskuju, näidise ja õpitud oskuse piirides verbaalse korralduse (sh kirjaliku instruktsiooni) järgi;

12) õpib üksi, klassis ning kodus, osaleb ühistöös;

13) kasutab tuttavaid abivahendeid õpiülesannete täitmisel (sh lihtsaid skeeme ja sümboleid);

14) kirjeldab oma tegevust nii tegevuse ajal kui ka tagantjärele;

15) kasutab õpitud enesekontrollivõtteid (resultaadi kontroll, operatsionaalne kontroll);

16) mõistab ruumi ja aja suhteid, väljendab neid kõnes;

17) vaatleb sihipäraselt, võrdleb ning rühmitab objekte ja nähtusi, kui rühmitusalus on antud;

18) eristab tuttavates situatsioonides ja oma tegevuses põhjust, tagajärge ja eesmärki;

19) loeb jõukohast õppeteksti ladusalt, tõlgendab õpitud teksti oma sõnadega, kujutab kirjeldatud objekte ja situatsioone ette;

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 6.–7. klassis

1) Laste juhtivaks tunnetusprotsessiks on endiselt mälu. Verbaalse mõtlemise areng võimaldab mõista lihtsamaid teooriaid, süstematiseerida praktilisi ja vaimseid kujutlusi.

2) Põhitaotlus on elementaarse teoreetilise mõtteviisi ja tööharjumuste kujundamine, rollisuhtlemise teadvustamine.

3) Õppekavaterviku kujundamise aluseks on MINA/MEIE/KODUKOHT-suhted EESTIGA.

4) Õpilased omandavad ladusa lugemisoskuse ning koostavad kirjalikke lühitekste, mida kasutatakse omandatud teadmiste ja oskuste kinnistamiseks ning süstematiseerimiseks ja õpetaja suunamisel uute teadmiste omandamiseks. Oluliselt tõuseb tööõpetuse osakaal, mis soodustab oma tegevuse struktuuri teadvustamist, praktiliste baasoskuste omandamist ja kestva töö harjumuste kujunemist.

5) Väärtuskasvatuses on olulisel kohal suhtlusprobleemide lahendamine ning viisakas jareeglitekohane käitumine erinevates situatsioonides.

6) Õpetaja olulisim ülesanne on õpilase rolli toetamine lastel ning uute praktilise ja vaimse töö oskuste kujundamine. Tähelepanu vajab teemade ja töövõtete integreerimine eri õppeainetes.

Taotletavad üldpädevused 6.–7. klassis

7. klassi lõpuks õpilane:

1) lahendab konflikte rahumeelselt;

2) selgitab rahulikult oma seisukohta kaaslastele;

3) täidab ühistegevuses erinevaid ülesandeid, käitub vastavalt rollile;

4) käitub viisakalt, tunneb kombeid;

5) tegutseb vastavalt päevakavale;

6) tunneb tervisliku eluviisi põhitõdesid ja järgib neid;

7) hindab objektiivselt kaaslaste käitumist, saab aru iseloomude ja võimete erinevustest;

8) kirjeldab oma käitumist, hindab seda ja vajaduse korral korrigeerib;

9) mõistab töö vajalikkust;

10) kasutab õpioskusi ja tuttavaid abivahendeid;

11) märkab oma õpiraskusi, küsib raskuste puhul abi ja kasutab seda;

12) täidab õpitud erialal tööülesandeid, kasutab juhendaja abi;

13) valdab omandatud õpitoimingute struktuuri: formuleerib ülesande, kavandab tegevuse, täidab ülesande, kontrollib ja hindab tulemust;

14) teeb vaatluse põhjal järeldusi;

15) kirjeldab oma praktilist ja vaimset tegevust;

16) loeb ladusalt, hangib informatsiooni oma teadmistele vastavast tekstist;

17) loeb lihtsat plaani, kaarti, tabelit;

18) teab inimtegevuse mõju loodusele, hoidub loodust kahjustamast;

19) valdab emakeele praktilist grammatikat, st mõistab ja kasutab süntaktilisi konstruktsioone

nende tähendust arvestades.

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 8.–9. klassis

1) Juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, kuid verbaalse mõtlemise osakaal tõuseb. Uute teadmiste omandamisel suureneb funktsionaalse lugemise osatähtsus, õpilased omandavad oskuse teha märkmeid ja neid kasutada, täita ülesandeid suuliste ja kirjalike juhendite järgi.

2) Õpetuse põhitaotlus on õpilase sotsialiseerumine ühiskonnas: valmisolek eluks perekonnas, osalemiseks tööturul, jõukohaseks kutse- ja täiendõppeks.

3) Õppekavaterviku kujundamise aluseks on MINA/MEIE/EESTI-suhted MAAILMAGA.

4) Väärtuskasvatuses on esikohal demokraatia põhimõtteid (tolerantsust) toetava kodaniku kasvatamine, kes oskab ja tahab käituda sotsiaalsetele normidele vastavalt, püüab lahendada konfliktsituatsioone kokkulepete teel.

5) Õpetaja ülesanne on toetada õpilaste sotsialiseerumist ja toimetulekuoskuste kujunemist (kodus, tööturul, ühiskonnas), soodustada teabe iseseisva hankimise ja kasutamise oskuse kujunemist, mõjutada väärtushinnanguid.

Taotletavad üldpädevused 8.–9. klassis

Põhikooli lõpuks õpilane:

1) suhtleb vastavalt olukorrale, arvestab partneriga;

2) esitab oma soove, selgitab oma seisukohti, osaleb arutelus ja arvestab teistega;

3) järgib ühiselu reegleid kodus, koolis ja väljaspool kooli;

4) lahendab lihtsamad eriolukorrad, astub vastu ebasoovitavatele ahvatlustele ning eetiliselt või õiguslikult valedele ettepanekutele;

5) tunnetab end oma rahvuse liikmena ja Eesti kodanikuna;

6) hindab õigesti oma võimeid ning kujutab ette oma toimetulekut elus (sh tööturul);

7) teab nimetada oma peamisi õigusi ja kohustusi, oskab seista oma õiguste eest, lahendab konflikte seadusi ning moraalinorme arvestades;

8) arvestab rühma huvisid ja isiklikku huvi, peab kinni kokkulepetest (sh perekonnas), tunneb vastutust oma tegude eest;

9) loeb, kirjutab ja loob tekste iseseisvaks toimetulekuks vajalikul tasemel;

10) eristab vahendeid tarbekeemias ja füüsikas;

11) kasutab jõukohaseid teabevahendeid, teeb märkmeid (konspekteerib), koostab tarbekirja;

12) täidab korrektselt jõukohaseid ülesandeid individuaalselt ja rühmas;

13) teab kutseõppe ja täiendõppe võimalusi;

14) mõistab igapäevaelus ilmnevaid inimese ja keskkonna seoseid;

15) mõistab ülesannete õige tõlgendamise ning enesekontrolli tähtsust, kasutab omandatud

töövõtteid;

16) väärtustab praktilist tööd ja on omandanud valmisoleku kutseõppeks.

ÕPPEKORRALDUS.

Õppe ja kasvatuse korraldamisel lähtub PõlvaRoosi Kool riiklikus õppekavas esitatud nõuetest ja ülesannetest.

Õppeaasta pikkus on 175 päeva. Koolis kehtivad HM poolt kehtestatud koolivaheajad.

Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel koostavad õpetajad klassi ainekavad ja töökavad.

Õppetöö toimub eesti keeles, liitklassis koos toimetulekuõppel õppivate õpilastega.

Õppetöö vormiks on õppetund. Tavaline õppetunni pikkus on 45 minutit. Õppetunni pikkust võib muuta vastavalt õpilase IÕK-le

Lihtsustatud õpet korraldatakse õppeainete kaupa, rakendades erimetoodikaid ning  õppeainete lõimimise põhimõtet.  Õpet korraldatakse ka väljaspool kooliruume: looduses, muuseumides, kooliõues, keskkonnahariduskeskustes.

Õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea-ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks.õpetaja planeerib oma tööd koostöös aineõpetajatega. Õppeveerandi jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritusedtehakse õpilasele teatavaks õppeveerandi algul. Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate tegevuste järjestust ja kestvust. Kooli päevakava kehtestab direktor.

9. klassi lõpetanud õpilane võib jätkata lapsevanema põhjendatud avalduse alusel õpinguid lihtsustatud õppe pikendatud õppeajal kestvusega üks aasta. Lihtsustatud õppe lõpetajad sooritavad kooli lõpetamiseks koolieksamid.

Vajaduse korral koostatakse õpilasele individuaalne õppekava. IÕK aluseks on põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava. IÕK loob erivajadusega õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks. IÕK koostatakse õpilastele, kes vajavad kooli ainekavast erinevat õppesisu ja tingimusi kas osaliselt või täielikultmõne või kogu ainetelõigu õppimisel või õpitegevuse ja käitumise suunamisel. Nõuded võivad kooli õppekavaga võrreldes olla lihtsustatud või kõrgendatud. Sellisel juhul kohaldatakse taotletavate õpitulemustena õpilasele koostatud individuaalses õppekavas sätestatud õpitulemusi ning sellest tulenevalt ei ole vajalik „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 18 lõikes 4 sätestatud nõustamiskomisjoni soovitus õpitulemuste vähendamiseks.

Õppe ja kasvatuse ajakasutus määratakse arvestades „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ sätestatud nõudeid õppeaasta pikkusele õpilase suurima nädalakoormuse piiranguid ning tunnijaotusplaani.

Õppeained jagunevad õppeaineteks ja valikõppeaineteks.

TUNNIJAOTUSPLAAN ÕPPEAINETI

Klass/õppe-

aine

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

IX

 emakeel

7

9

8

8

7

6

6

6

6

 inglise keel

 

 

 

 

2

2

2

2

2

matemaatika

5

5

5

5

5

5

4

5

5

 loodusõpetus

1

1

2

2

2

4

4

4

4

ajalugu

 

 

 

 

 

1

2

2

1

 inimeseõpetus

1

1

1

2

2

2

2

2

1

 muusikaõpetus

1

1

1

1

1

1

1

1

1

 kunstiõpetus

1

1

1

1

1

1

1

1

1

 kehaline kasvatus

2

3

3

2

2

2

2

2

2

tööõpetus

2

2

2

2

4

4

4

5

7

valikõppeained:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Nädalakoormus

20

23

25

25

28

30

30

32

32

 

Valikõppeained Põlva Roosi Koolis on keraamika,  aiandus  ja kangastelgedel kudumine

INDIVIDUAALNE ÕPPEKAVA 

Individuaalne õppekava koosneb järgmistest osadest:

Üldosa

1.      Õpilase  üldandmed ( nimi, klass, vanema nimi ja kontakt)

2.      IÕK rakendamise põhjused, õppekavaga õpilasele määratavad õppetöö muudatused või õpikeskkonna kohandused, erisused õppekorralduses

3.      IÕK algus ja ajaline kestvus

4.      Õppeained, õpetuse  eesmärgid õppeaasta ja veerandite ulatuses, käsitletavad teemad ja arendatavad oskused

Põhiosa

1.      Rakendatavad tugisüsteemid ning IÕK koostamise ja täitmisega seotud isikud ja nende vastutus (õpetajad , tugispetsialistid)

2.      Aineõpetaja(õpetajate) ja tugispetsialistide töökavad IÕK teostamiseks

Aineõpetaja töökava koostamise aluseks on kooli õppekava, klassi õppekava, mis koostatakse veerandite kaupa. Klassi töökavade koostamisel järgitakse alljärgnevat struktuuri:

1.      Teema, alateema

2.      Kasutatud õppekirjandus

3.      Lõimumine

4.      Eeldatav õpitulemus

IÕK  vormi kinnitab õppenõukogu.

LÄBIVAD TEEMAD JA NENDE KÄSITLEMISE PÕHIMÕTTED

Õpetust ja kasvatust läbivad teemad on aineülesed ja käsitlevad ühiskonnas tähtsustatud valdkondi, võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust.

Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme nendes valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega. Läbivate teemade koondeesmärgiks on valmistada õpilasi ette elus toimetulekuks. Läbivad teemad seovad õpitu tervikuks, on pädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks.

Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on:

1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;

2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda väärtustades jätkusuutlikkust;

3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;

4) kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;

5) teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;

6) tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;

7) tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele;

8) väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

Läbivate teemade eakohane käsitlemine toimub:

·                     õpikeskkonna kujundamisel;

·                     aineõppes (teemakäsitlused ainetunnis, ainetevaheline projektõpe jm);

·                     valikainete õppimisel;

·                     klassivälises tegevuses.

HINDAMISE KORRALDUS

Hindamise eesmärk on:

1) toetada õpilase arengut;

2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;

3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

Põhikooli I kooliastmel 1. klassis kasutatakse õpilase hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, neile antakse kaks korda aastas, 2.ja 4.veerandil hinnanguleht. 2. - 9. klasside jalisa-aasta klassi õpilastele antakse iga veerandi lõpul tunnistused numbriliste hinnetega.
Õpilasele võib jätta õppeaine veerandi-(poolaasta)hinde välja panemata, kui ta on puudunud üle 50% vastava aine tundidest. Klassipäevikusse ja tunnistusele tehakse sel juhul kokkuvõtva hinde kohale märge -

Põhikooli kõigil kooliastmetel hinnatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4»–«hea», «3»–«rahuldav», «2»–«puudulik» ja «1»–«nõrk».

Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta iga õppeveerandi lõpus õpilase klassitunnistuse kaudu.

·                Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

·                Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega "eeskujulik, "hea", "rahuldav" ja "mitterahuldav".

·                Käitumishindega "eeskujulik" hinnatakse õpilast, kelle üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on eeskujulik igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.

·                Käitumishindega "hea" hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.

·                Käitumishindega "rahuldav" hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab õpetajate ja lastevanemate tähelepanu ja suunamist.

·                Käitumishindega " mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes korduvalt rikub üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei täida kooli kodukorra nõudeid;

·                Hoolsushindega "eeskujulik" hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid oma võimete kohaselt, on püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.

·                Hoolsushindega "hea" hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib oma võimete kohaselt;

·                Hoolsushindega "rahuldav" hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid ja muid kohustusi, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.

·                Hoolsushindega "mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppimisse ja ülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetaja nõudmisi, jätab sageli tegemata oma kodused õppeülesanded ning muud ülesanded koolis ja kodus.

Õpilasel ja tema vanematel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule. Selgituse saamiseks pöördub õpilane vastava aineõpetaja poole.

Õpilasi ja vanemaid teavitatakse hinnetest ja hinnangutest õppeveerandi lõpul tunnistuste kaudu, vajadusel õppeveerandi jooksul vestluse kaudu.

PÕHIKOOLI KOOLIEKSAMITE KORRALDAMINE NING PÕHIKOOLI LÕPETAMINE

Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi lihtsustatud õppes õppiv põhikoolilõpetaja sooritab põhikooli lõpetamiseks järgmised koolieksamid:

1.      Eesti keel ja kirjanduse eksam (kirjalik)

2.      Matemaatika eksam (kirjalik)

3.      Valikaine eksam

Põhikooli koolieksamite eesmärgid

·         Hinnata põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava, lihtsustatud õpe õppekavas määratletud õpitulemuste saavutatust eksamiainetes.

·         Motiveerida õpilast suhtuma oma õpitulemustesse kohuse- ja vastutustundega.

·         Saada tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest.

Põhikooli koolieksamite korraldamine

·         Koolieksamite ajakava kinnitab õppenõukogu III veerandi lõpus.

·         Koolieksamite korraldamise ning kooli lõpetamise tingimused ja korda tutvustab klassijuhataja õpilastele ja lastevanematele IV veerandil (üldine informeerimine toimub õppeaasta algul).

·         Koolieksamitöö materjalid koostab aineõpetaja koostöös ainekomisjoniga, arvestades lihtsustatud õpe õppekava (lõk) nõudeid ning koolieksami materjalid kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

·         Koolieksami läbiviimisel arvestatakse õpilase individuaalseid teadmisi – oskusi, valitakse vastav tegevuse juhendamise tasand.

·         Koolieksamite korraldamise eest vastutab direktori käskkirjaga moodustatud abiõppe koolieksamikomisjon.

ÕPILASTE JA VANEMATE TEAVITAMISE JA NÕUSTAMISE KORRALDUS

Kool tagab õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele teatavaks õppeveerandi algul.

Õpilasele tagatakse logopeedi, eripedagoogi, liikumisterapeudi teenus.

Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse õpetaja (õpetajate)lapsevanema ja õpilasega  üks kord (vajadusel ka rohkem) õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. Arenguvestlust viiakse läbi vastavalt kooli direktori poolt kehtestatud arenguvestluse korraldamise tingimustele ja korrale.

Kool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ja tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse.

ÕPILASTE JUHENDAMISE PÕHIMÕTTED

Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt.

 Õpilase võimete ja annete arendamiseks selgitatatakse välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid ning korraldatakse vajaduse korral diferentseeritud õpet.

Kool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises.Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest võib kool teha talle muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õppekeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Nende muudatuste tegemisse kaasatakse õpilase vanem. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes lihtsustatud riikliku või kooli õppekavaga, fikseeritakse muudatusedkoostada individuaalses õppekavas.

ÕPETAJA TÖÖKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED

Klassiõpetajad ja aineõpetajad kujundavad kooli õppekava alusel välja töökava, mis arvestab klassi omapära ja suundumust, kooli arengusuunda ja eripära, õpilaste vaimseid ja kooli materiaalseid ressursse.

Õpetaja töökava vormistamine:

Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökava vormistamisel lähtutakse klassi-või aineõpetaja töökavast, milles sisalduvad:

·          õppeveerandi jooksul läbitavad peamine teema ja alateemad, sh arendatavad oskused

·         teemakohased taotletavad õpitulemused

·          konkreetse teema õpetamiseks kavandatud tundide arv

·         hindamise korraldus ja planeeritavad üritused

Individuaalsest erivajadusest lähtuvalt lisanduvad õpetaja töökavasse jõukohase õpetamise näitajad:

·         õppematerjali  jõukohastamine

·         töökorralduste jõukohastamine

·         näitlikustamise ja näitlike vahendite kasutamise tasand

·         pedagoogilise sekkumise tasand

·         lapse iseseisva töö tasand

Igal õppeaastal korrigeerib ja täiendab õpetaja töökavasid vastavalt kasutatavale õppematerjalile, õppeaasta ajalisele jaotusele ja klassi eripärale.

KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

Põlva Roosi Kooli õppekava koostamine ja arendamine eeldab õpilaste ja õpetajate, õpetajate ja juhtkonna, kooli hoolekogu, kooli ja vanemate, kooli pidaja, teiste õppeasutuste ja organisatsioonide koostööd põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava üldosa mõtestamisel ja ainekavade koostamisel.

Põlva Roosi Kooli õppekava koostamises ja arendamises kasutatakse erinevaid töövorme, töös osalevad kõik pedagoogid. Õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab kooli direktor.

Roosi Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule ja õppenõukogule.