Õppenõukogu Hoolekogu Kinnitan
„heaks kiitnud“ Arvamuse andnud kk 1-3-23/2; 26.08.2015
Otsus nr 12, 26.08.2015
PÕLVA ROOSI KOOLI TOIMETULEKU ÕPPEKAVA
SISUKORD
ÜLDSÄTTED.. 3
ÜLDSÄTTED
Põlva Roosi Kooli toimetulekuõppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mis on koostatud „Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava” lisa 2 TOIMETULEKUÕPE alusel.
Õppekava terviktekst on kättesaadav kooli veebilehel.
Põlva Roosi Kooli toimetulekuõppekava koosneb üldosast, ainekavadest ja individuaalsetest õppekavadest.
Õppekava üldosas esitatakse:
Ainekavad esitatakse klassiti. Ainekavades määratletakse aine õpetamise eesmärgid, õppesisu ning õpitulemused kolmes kooliastmes. Õppekavas esitatud pädevusnõudeid ja õpitulemusi käsitatakse õpilastele soovituslikena.
1. ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID
1.1. Toimetulekuõppe põhiülesanne on toetada mõõduka intellektipuudega õpilase arengut ning tema kujunemist Eesti kodanikuks, kes tuleb eluga toime tuttavates tingimustes, teeb
võimetekohast praktilist tööd ja teab oma kuulumisest oma rahva ja Eesti kodanike hulka.
1.2. Toimetulekuõppe üldeesmärk on aidata kujuneda isiksusel, kes vastavalt oma võimetele:
1) teadvustab ennast (MINA) ja kaasinimesi (MINA–MEIE–TEISED), on teadlik nende erisuste ja eri kultuuride võimalikkusest, eristab kuuluvust OMA–VÕÕRAS–ÜHINE;
2) suhtub positiivselt iseendasse, oma perekonda, kaaslastesse ja kodumaasse, järgib võimetekohaselt õigusnorme, hoidub vägivallast;
3) järgib võimetekohaselt oma tervise ja looduse hoidmise põhimõtteid;
4) orienteerub keskkonnas ja igapäevastes toimingutes, tegutseb tuttavates situatsioonides,
hoidub teadaolevatest ohtudest ja küsib vajaduse korral abi;
5) valdab järgmisi elementaaroskusi: vaatlemine, kuulamine;
6) mõistab talle suunatud kohandatud kõnet ja/või alternatiivseid väljendusvahendeid;
7) väljendab arusaadavalt oma soove/vajadusi omandatud keeleüksuste ja/või alternatiivsete
väljendusvahendite abil;
8) tuleb toime võimetele vastavate lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisülesannetega;
9) mõistab töö vajalikkust, valdab baasoskusi, suudab tööaja jooksul alluda töödistsipliinile;
10) teeb jõukohast tööd, on valmis jätkuõppeks.
2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED
2.1. Toimetulekuõppes lähtutakse põhimõtetest, mille kohaselt igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. Õppekorralduses ja õppesisu valikul lähtutakse iga õpilase arengutasemest valdkonniti, arvestatakse õpilaste potentsiaalseid võimeid ja teisi individuaalseid iseärasusi.
2.2. Toimetulekuõppes ja igapäevastes koolisuhetes peetakse oluliseks samu humanistlikke
seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava. Enam pööratakse tähelepanu oma võimaluste ja piirangute teadvustamisele, sallivusele erinevuste suhtes ning kaaslaste erivajaduse mõistmisele.
2.3. Õppekava taotleb iga õpilase arengu toetamist: lapse arengupuuete ületamiseks või
vähendamiseks rakendatakse temale sobilikke eripedagoogilisi meetodeid. Arendamine toimub iga lapse arengutaseme ja arenguvõimaluste hindamise alusel.
Õppetöö kavandamisel arvestatakse nii klassi tervikuna, puude struktuurist tulenevaid õpilasrühmi klassis kui ka iga õpilast individuaalselt. Õppeülesanded valitakse õpilase potentsiaalset arenguvalda arvestades: need nõuavad pingutust, kuid abi korral on jõukohased.
2.4. Arendamist vajavad toimetulekuõppel oleva õpilase psüühika, isiksuseomadused ning tegevusvaldkonnad: tunnetustegevus (tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine); suhtlemisvahendid ja suhtlemine; tunde- ja tahtevald; psühhomotoorika; hinnangud ja hoiakud jne.
2.5. Õpetamise tulemusel kujunevad ajus kompensatsioonimehhanismid – muutub ja täiustub kahjustatud (alaarenenud) funktsionaalsüsteemide talitlus, hakkavad arenema mõned puuduvad süsteemid. Eesmärk on kujundada organismi funktsioonid võimalikult iseseisvaks toimetulekuks sotsiaalses keskkonnas. Üldised arengueesmärgid konkretiseeritakse kooli õppekavas arengu- ja tegevusvaldkondade kaupa, individuaalseid kajastavad individuaalsed õppekavad, mille koostamisel arvestatakse ka isiklikke rehabilitatsiooniplaane.
2.6. Õpetamine ja kasvatamine toimub jõukohase praktilise tegevuse protsessis, millega kaasneb õpilastele mõistetav verbaalne teave. Eesmärk on, et õpilased omandaksid jõukohased praktilised oskused ja selleks vajalikud minimaalsed teadmised igapäevastes korduvates situatsioonides toimetulekuks. Oskused konkretiseeritakse õpitulemustes, mis on kooli õppekavas ainekavade koostamise aluseks. Elus toimetuleku oskuste kujundamisel on olulisemad elu- ja toimetulekuõpe ning tööõpe (kunst ja käeline tegevus). Toimetuleku eelduseks oleva motoorika arendamine toimub peamiselt rütmika ja kehalise kasvatuse tundides, pikapäevarühmas ning klassi- ja koolivälises tegevuses.
2.7. Oma ja teiste tegevust, sh käitumisele võimalikult adekvaatse hinnangu andmist, kujundatakse
pidevalt, rõhutatakse positiivset ja suunatakse otsima eksimuse parandamise võimalusi.
2.8. Õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas. Toimetulekuõpe suunab õpilast täitma korduvates situatsioonides praktilisi ülesandeid koostegevuses ja eeskuju järgi, rakendama omandatud oskusi näidise ja lihtsa suulise korralduse alusel. Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma tegevuse kavandamisest ja tulemuse hindamisest.
2.9. Õpilase tähelepanu tuleb lõpptulemuse saavutamiseks suunata iga osatoimingu tähtsusele.
Õpilaste aktiviseerimine eeldab nende psüühilisele arengule vastavate tegevuste valikut, jõukohast õpitegevust, konkreetset ja arusaadavat eesmärgiseadet, õpilaste tegevuse pidevat stimuleerimist ja edusammudele hinnangu andmist. Tähtsustatakse õpilase huvi kujundamist võimalikult iseseisvalt tegutsemiseks.
2.10. Oluline on õpetaja ja õpilase positiivne ühistegevus, õpilase tegevus potentsiaalses arenguvallas, abi täpne reguleerimine. Õpioskuste kujundamist soodustavad kõigi pedagoogide ja lastevanemate ühised nõudmised ja samalaadne abi. Toimingute struktuuri omandamine toimub minimaalsete tegevussammude ja osaoskuste kaupa, omandatud osatoimingud ühendatakse ahelaks.
2.11. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega. Tähtis on koostöö eripedagoogide, õpetajate, lapsevanematega, kutseõppe korraldajatega, õpilase elukohajärgse omavalitsuse ametnikuga (lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja vm spetsialist) ning vajaduse korral muude spetsialistidega väljastpoolt kooli.
2.12. Praktilise tegevuse baasil areneb suhtlemine ja kogemustele (mälukujutlustele) toetuv vaimne tegevus, kujunevad tunnetustegevuse elementaarsed oskused.
2.13. Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased oma võimetele vastavalt:
1) kasutama olemasolevaid teadmisi ja oskusi varieeruvates tingimustes;
2) küsima ja uusi oskusi omandama;
3) tegutsema;
4) kasutama oma kaemuslik-kujundilist intellekti, reguleerima emotsioone lähtuvalt oma intellekti arengust;
5) konstrueerima eeskuju ja näidise alusel;
6) võrdlema oma tegevuse tulemust etaloniga;
7) õppima koostegevuses või juhendatult koos teistega, õppima jälgima kaaslaste ja enda tegevust ning hindama resultaati;
8) lahendama praktilisi probleeme ja tegema valikuid.
3. ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED NING TAOTLETAVAD PÄDEVUSED
3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 1.–2. klassis
3.1.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, mille baasil areneb tegevusaktide äratundmine ning kaemuslik-praktiline mõtlemine. Tunnetustegevuse arendamiseks on vajalik
tahtmatu tähelepanu väline suunamine.
3.1.1.1. Tajude arendamine. Objekti tunnuste suunatud märkamine eri meeltega; esemete eristamine taustast; tajuvälja laiendamine; objekti ja graafiliste kujutiste rühmitamine 1–2 tajutava tunnuse alusel; ruumisuhete (all, peal, ees, taga, kõrval) ja ajasuhete (samal ajal, enne, pärast) tajumine.
3.1.1.2. Mälu. Varemtajutud objektide ja tegevusaktide äratundmine; toimingu sooritamine
vahetult eelnevalt tajutud näidise järgi; seoste tegevus – objekt – tunnus, keeleüksus –alternatiivvahendid kujundamine. Töömälu mahu arendamine (kuni 4 üksust); mälukujutluste
aktiveerimine verbaalsete ja mitteverbaalsete signaalide abil. Objektide paigutuse taastamine
varem tajutu põhjal.
3.1.1.3. Mõtlemine. Kaemuslik-praktiline mõtlemine: ülesannete täitmine tajuväljas olevaid
abivahendeid kasutades, rühmitamine tajutavate tunnuste alusel, rühmade koostise muutmine.
3.1.1.4. Motoorika. Tunnetusprotsesside ja tegevuse eelduseks on motoorika areng: passiivsed
liigutused, liigutuste sooritamine imiteerimise, näidise ja instruktsiooni järgi, omandatud liigutusstereotüüpide rakendamine tegevuses eneseteenindamiseks. Silma ja käe liigutuste koordineerimine, objektide jälgimine, liigutuste rütmi ja tempo muutmine. Elementaarset vaimset tegevust reguleeritakse liigutuste abil.
3.1.2. Õpetuse põhitaotluseks on õppimiseks vajalike alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil:
1) kontakt erisuguseid vahendeid kasutades: kontakti astumine, kontaktis osalemine, kontakti
kestuse pikendamine;
2) adekvaatne reageerimine arusaadavatele korraldustele;
3) lülitumine praktilisse tegevusse ning ümberlülitumine ühelt tegevuselt teisele;
4) oma välimuse ja õppevahendite korrashoid;
5) baaslausungite moodustamine ja/või alternatiivsete suhtlusvahendite situatiivne kasutamine.
3.1.3. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel. MINA kui osaleja praktilises tegevuses ja
suunatud esemelises mängus kontaktile ja koostegevusele täiskasvanuga (pedagoogiga).
3.1.4. Õppetöös rakendatakse valdavalt üldõpetuslikku tööviisi, kasutatakse praktilisi ja mängulisi tegevusi, õpilaste tegevust verbaliseerib pedagoog.
3.1.5. Õpilaste võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse õppeülesandeid, materjali keerukust, abi osakaalu ja oskuse omandamiseks kuluvat aega vastavalt laste individuaalsetele iseärasustele.
3.1.6. Väärtuskasvatuse seisukohalt hinnatakse tegevusakte põhimõttel ÕIGE-VALE, õpitegevust ja käitumisakte motiveeritakse võimalikult meeldiva õpikeskkonna loomisega. Tegevuses osalemisele antakse positiivne hinnang. Kujundatakse tegevuse TAHAN-motiivi.
3.1.7. Oluline on õpetada õpilasi oma põhivajaduste rahuldamisel toime tulema ilma lähedase
täiskasvanu abita.
3.2. Taotletavad pädevused 1.–2. klassis
1) eristab objekte tajutava tunnuse või funktsiooni järgi;
2) tajub objektidevahelisi ruumisuhteid (all, peal, ees, taga, kõrval);
3) sooritab tegevusakte lihtsate lühikeste verbaalsete või alternatiivsete vahenditega esitatud
korralduste alusel koostegevuses ja eeskuju järgi, sooritab omandatud tegevusakte iseseisvalt;
4) oskab tuttava mänguasja või didaktilise vahendiga tegutseda vastavalt selle funktsioonile;
5) tunneb enamasti ära õpitud märgid või sümbolid objektide, sündmuste ja tegevuste
tähistamiseks;
6) otsib kontakti täiskasvanute ja kaaslastega;
7) väljendab oma põhivajadusi ja soove lihtsate keeleliste või alternatiivsete vahenditega (sõnad, baaslausungid);
8) meeldetuletamisel kasutab õpitud käitumismalle tuttavates situatsioonides;
9) hindab tuttavaid tegevusakte ÕIGE – VALE põhimõttel;
10) oskab tuttavates situatsioonides märgata ohtlikke olukordi ja hoidub neist;
11) tunneb ära oma asjad;
12) säilitab õppeülesannete täitmise ajal suunatult tähelepanu (kuni 3 min);
13) reageerib arusaadavatele korraldustele adekvaatselt, vastab arusaadavatele repliikidele
keelelisi või alternatiivseid vahendeid kasutades;
14) säilitab töömälus 2–3 objekti järjestuse;
15) lahendab abiga tajuväljas olevaid abivahendeid kasutades arusaadavaid praktilisi ülesandeid nii tuttavates kui ka varieeruvates tingimustes;
16) rühmitab objekte ja nende kujutisi tajutavate tunnuste alusel, sh rühmitamise aluseid muutes;
17) orienteerub ööpäeva osades;
18) orienteerub 2–3 objekti vahelistes ruumisuhetes;
19) sooritab liigutusi eeskuju järgi, muutes liigutuste rütmi ja tempot; koordineerib silma ja käe koostööd; jälgib liikuvat objekti.
3.3. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 3.–6. klassis
3.3.1. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, suureneb mälukujutluste osakaal vaimses ja praktilises tegevuses. Areneb kaemuslik-praktiline mõtlemine lõimunult kujundiliste elementidega. Tunnetustegevuse arendamiseks on vajalik tähelepanu suunamine eri vahenditega (sh visuaalsed orientiirid), tähelepanu kestuse pikendamine, motoorne aktiveerimine.
3.3.1.1. Tajude arendamine. Tunnuste ja osade märkamine, võrdlemine, sama objekti või graafilise kujutise äratundmine eri asendis, taustal, eri meeltega. Oluliste/tüüpiliste ja juhuslike tunnuste eristamine. Terviku moodustamine osadest. Osatoimingute järjestuse tajumine tegevusaktis.
Erisuunaliste ruumisuhete (sh vasakul/paremal) tajumine. Ajasuhete (sündmuste järjestuse) tajumine.
3.3.1.2. Mälu. Tuttavate objektide graafiliste kujutiste ja toimingute äratundmine varieeruvates tingimustes. Stereotüüpsete toimingute sooritamine tuttavates situatsioonides. Kujutluste aktiveerimine verbaalse-alternatiivse teabe alusel. Töömälu mahu arendamine (kuni 5 üksust), üksuste/sümbolite järjestuse säilitamine. Kujutluste verbaliseerimine suunatult.
3.3.1.3. Mõtlemine. Kaemuslik-praktiline mõtlemine lõimunult kujundiliste elementidega:
abivahendite otsimine ja kasutamine, ülesande täitmine variatiivsetes tingimustes. Terviku
moodustamine osadest. Õpiülesannete täitmine praktiliselt ja materialiseeritult. Variatiivne
rühmitamine suunatult: varieeritakse objekte, objektide arvu, rühmitamisalust.
3.3.1.4. Motoorika. Erisuunalised liigutused. Liigutuste ahela sooritamine mälukujutlustele
toetudes kaasneva instruktsiooni järgi (vajaduse korral imiteerimine). Eri kehaosade motoorika koordineerimine. Peenliigutuste arendamine. Liigutuste sooritamise verbaliseerimine (pedagoog – õpilane). Sobimatute liigutusstereotüüpide asendamine.
3.3.2. Põhitaotlus on kujundada baasoskuste harjumuslik sooritamine, arendamist vajab tegevusega kaasnev suhtlemine (tegevusele ärgitamine, protsessi suunamine, tulemuse sõnastamine), oma tegevuse suunatud elementaarne kommenteerimine.
3.3.3. Rõhuasetus on oma MINA teadvustamisel, õppekavaterviku kujundamise aluseks on suhted MINA/MEIE ja MINA/ÕPILANE.
3.3.4. Kõne. Baassõnavara arendamine, situatiivse dialoogi harjutamine, etiketisuhtlemine. 2–3 lausungi tähenduse seostamine. Kohandatud lühitekstide tähenduse mõistmine (vajaduse korral kaasneb visuaalne näitlikkus). Mõnest lausungist koosneva teksti loomine (abiga).
3.3.5. Õppetöös rakendatakse valdavalt üldõpetuslikku tööviisi, kasutatakse praktilisi ja mängulisi tegevusi. Õpilane hakkab oma tegevust elementaarselt kommenteerima, kasutades suunatult verbaalseid või alternatiivseid vahendeid. Õpetamine muutub ainekesksemaks.
3.3.6. Õpilaste võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse õppeülesandeid, materjali keerukust, abi osakaalu ja oskuse omandamiseks kuluvat aega vastavalt laste individuaalsetele iseärasustele.
3.3.7. Elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse kujundamine.
3.3.8. Väärtuskasvatuse seisukohalt hinnatakse tegevusakte põhimõttel ÕIGE – VALE, MEELDIB – EI MEELDI. Õpitegevust ja käitumisakte motiveeritakse võimalikult meeldiva õpikeskkonna loomisega. Antakse positiivne hinnang tegevuses osalemisele. Vähendatakse negatiivsete hoiakute mõju. Kujundatakse TAHAN-motiivi kõrvale positiivse hinnangu abil PEAB-motiivi. Võimaldatakse valikuid.
3.3.9. Oluline on õpetada õpilast tuttavas situatsioonis jõukohaste ülesannetega võimalikult
iseseisvalt toime tulema ja abiga ka keerukamates olukordades hakkama saama (varieeruv situatsioon, vahendid). Tehakse algust lihtsa töö oskuste õpetamise ning harjutamisega.
3.4. Taotletavad pädevused 3.–6. klassis
1) eristab tuttavaid objekte ja sündmusi, eristab olulisi tüüpilisi tunnuseid juhuslikest tunnustest, tunneb ära sama objekti eri taustal ja eri asendis;
2) teadvustab objekti asukohta ruumis teiste objektide suhtes;
3) varieeruvates tingimustes sooritab tuttavaid ja jõukohaseid tegevusakte iseseisvalt;
4) oskab didaktilise vahendi või tuttava tööriistaga tegutseda vastavalt selle funktsioonile;
5) tunneb ära ja kasutab õpitud märke või sümboleid, sh tähti ja numbreid; suudab luua seost
objekt – pilt – keeleüksus;
6) oskab astuda kontakti täiskasvanute ja kaaslastega;
7) väljendab arusaadavalt oma põhivajadusi ja soove ning küsib teistelt abi, kasutades keelelisi või alternatiivseid vahendeid;
8) teadvustab oma rolli ühistegevuses osalejana;
9) valib tuttavates situatsioonides käitumiseks sobivaid õpitud käitumismalle;
10) hindab tuttavaid tegevusakte põhimõttel ÕIGE – VALE, MEELDIB – EI MEELDI;
11) suudab tuttavates situatsioonides ohtu ette kujutada ning ohule adekvaatselt reageerida;
12) valib tegevusakti eesmärgist lähtuvalt sobivaid vahendeid;
13) säilitab õppeülesannete täitmise ajal tähelepanu (kuni 5 min);
14) täidab lühikesi ja arusaadavaid korraldusi harjumuspäraselt tegutsedes, kommenteerib
suunatult tegevust (mida teeb?, mida?, millega?, kus?);
15) säilitab töömälus kuni 5 objekti järjestuse;
16) lahendab arusaadavaid praktilisi ülesandeid nii tuttavates kui ka varieeruvates tingimustes
tajuväljas olevaid abivahendeid kasutades;
17) orienteerub ööpäeva rütmiga seotud tegevustes, teab nädalapäevade ja aastaaegade järjestust;
18) sooritab erisuunalisi liigutusi ja liigutuste stereotüüpset ahelat mälukujutlustele toetudes,
suudab koordineerida eri kehaosade motoorikat;
19) võrdleb suunatult oma töö resultaati näidisega;
20) sooritab eneseteeninduse toimingud vastavalt omandatud kogemusele.
3.5. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 7.–9. klassis
3.5.1. Tunnetustegevuses kasvab märgatavalt mälu roll ja kujuneb osaliselt kaemuslik-kujundiline mõtlemine, mis võimaldab ette kujutada tegevust tuttavas situatsioonis. Tähelepanu hoidmist soodustab harjumustele toetuv tegevus.
3.5.1.1. Tajude arendamine. Aja ja ruumi analüütiline tajumine samal ajal eri meeltega, tuttavate objektide ja sündmuste mitmetele tunnustele ja mälule toetuv (simultaanne) tajumine, kogemustele toetuv stseenide ja lihtsate stsenaariumite analüütiline tajumine (jälgitav sündmus, pilt, pildiseeria, tekst).
3.5.1.2. Mälu. Tuttavate objektide graafiliste kujutiste valikuline äratundmine ja meenutamine
ülesandest lähtuvalt. Kogemuste ja esitatud teabe eristamine. Mälukujutluste konkretiseerimine ja uute seoste loomine täiendava teabe abil. Stereotüüpsete tegevusaktide variatiivsuse kujundamine, juhuslike/stereotüüpsete assotsiatsioonide pidurdamine. Lühikese ja arusaadava instruktsiooni säilitamine mälus ja selle arvestamine toimingut sooritades. Kujutluste verbaliseerimine, graafiline kujutamine.
3.5.1.3. Mõtlemine. Kaemuslik-praktilisele mõtlemisele lisandub osaliselt kaemuslik-kujundiline mõtlemine, mis võimaldab ülesannete täitmist kujutlustele toetudes. Vajalike abivahendite valimine või valmistamine. Õppeülesannete täitmine, toetudes isiklikele kogemustele ja eri meeltega tajutavatele vahenditele (sh kõnele). Rühmitamine 2–3 üldistustasandil, allrühmade moodustamine. Elementaarsete põhjus-tagajärg-seoste teadvustamine praktilises tegevuses.
3.5.1.4. Motoorika. Praktiliseks tööks vajalike liigutuste omandamine (spetsiifika sõltuvalt
tegevusest). Liigutusstereotüüpide kujundamine sõltuvalt tegevusest, varieerimine sõltuvalt
tingimustest. Liigutuste teadlik järjestamine, lähtudes osatoimingute ahelast.
3.5.2. Põhitaotlus on võimalikult iseseisev toimetulek igapäevases elus ja õpitud tegevustes.
3.5.3. Õppekavaterviku kujundamise aluseks on MINA/MEIE suhted kodukoha ja tegevusega.
3.5.4. Baas- ja vähe laiendatud lausungi mõistmine ja kasutamine suhtlemisel. Suuliste ja kirjalike kohandatud lühitekstide mõistmine. Oma tegevuse ja tajutud sündmuse sõnastamine lühitekstina, täiendava teabe lisamine küsimustele vastates.
Täiendava teabe vajadusest ja puudulikust mõistmisest teatamine. Õpitud suhtlemisstrateegiate rakendamine. Situatsioonile vastav rollisuhtlemine. Väljendite mõningane varieerimine, ütluse pragmaatilise tähenduse tuletamine situatsioonis.
3.5.5. Õppetöös rakendatakse jätkuvalt üldõpetuslikku tööviisi, kasutatakse valdavalt praktilisi tegevusi, õpilast suunatakse oma tegevust kommenteerima verbaalselt ja/või alternatiivsete vahenditega.
3.5.6. Õpilaste võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse õppeülesandeid, materjali keerukust, abi osakaalu ja oskuse omandamiseks kuluvat aega vastavalt laste individuaalsetele iseärasustele.
3.5.7. Elementaarse lugemis-, kirjutamis-, arvutamis- ja mõõtmisoskuse kujundamine ja oskuste kasutamine tegevuses.
3.5.8. Väärtuskasvatuse seisukohalt hinnatakse tegevusakte põhimõttel ÕIGE – VALE, MEELDIB – EI MEELDI. Motiivi ja eesmärgi seose teadvustamine: TAHAN – TEEN; PEAB / ON VAJA – TEEN; TAHAN – EI TOHI – EI TEE. PEAB-motiivi kõrvale VAJA-motiivi kujundamine positiivse hinnangu abil lähtuvalt eesmärgist või tulemuse teadvustamisest.
3.5.9. Oluline on õpetada õpilast võimalikult iseseisvalt toime tulema. Kujundatakse lihtsa töö oskusi:
1) omandatud toimingute rakendamine ahelana, osaliselt muutuvates tingimustes;
2) toimingu suunatud planeerimine, teabe otsimine sõltuvalt ülesandest (pilt, plaan, lühitekst);
3) töövahendite ja materjali sobivuse hindamine;
4) kujutluse loomine tulemustest – osatoimingute ning vahendite valik ja järjestamine;
5) suunatud enesekontroll: osatoimingute/operatsioonide järjestus ja tulemused, toimingu tulemus (võrdlemine näidisega).
3.6. Taotletavad pädevused 7.–9. klassis
Põhikooli lõpuks õpilane:
1) tunneb kirjelduste järgi ära ja kujutab ette tuttavaid objekte ja sündmusi;
2) teadvustab objekti asukohta ruumis, arvestab kahte parameetrit (all paremal, taga peal jne);
3) sooritab ka varieeruvates tingimustes harjumuslikke tegevusakte iseseisvalt;
4) oskab didaktilise vahendi või tuttava tööriistaga tegutseda vastavalt selle funktsioonile ja
tegevuse eesmärgist lähtudes;
5) tunneb ära ja kasutab õpitud märke või sümboleid, sh tähti ja numbreid; suudab luua seost
objekt – pilt – skeem – keeleüksus;
6) oskab suhelda tuttavas situatsioonis vastavalt rollile nii täiskasvanute kui ka kaaslastega;
7) väljendab oma vajadusi ja soove, arvestades etiketisuhtlemist ja tuttavaid käitumisreegleid, tal on kujunenud hoiak ja oskus teatada teabe puudulikust mõistmisest ja täiendava teabe
vajadusest;
8) teadvustab oma rolli tegevuses;
9) oskab tuttavates situatsioonides valida sobivat käitumismalli, lähtudes motiividest TAHAN – ON VAJA – PEAB ja reeglitest TOHIB – EI TOHI;
10) hindab tajutavaid tegevusakte põhimõttel ÕIGE – VALE, MEELDIB – EI MEELDI;
11) suudab ette kujutada ohtlikke situatsioone, neid vältida ja ohule adekvaatselt reageerida;
12) suudab tegevusakti eesmärgist lähtuvalt valida, ise teha ja kasutada sobivaid vahendeid
variatiivsetes tingimustes;
13) suudab jõukohaste õppe- ja tööülesannete täitmise ajal olukorrast sõltuvalt tähelepanu ümber lülitada ja säilitada;
14) täidab arusaadavaid korraldusi, seostab mitteverbaalset ja verbaalset teavet, ühendab ja
kasutab tegevuses (planeerimine, sooritamine, enesekontroll) verbaalset ja visuaalset teavet,
kommenteerib tegevust ja tulemust;
15) säilitab töömälus kuni 5 objekti järjestuse;
16) rakendab omandatud toiminguid ahelana (sh osaliselt muutuvates tingimustes);
17) valib (positiivne/negatiivne valik) või teeb ise vajalikke abivahendeid ning lahendab arusaadavaid praktilisi ülesandeid tajuväljas olevaid abivahendeid kasutades (sh tuttavates ja
ka varieeruvates tingimustes);
18) rühmitab objekte ja nende kujutisi tajutavate tunnuste alusel (sh rühmitamise objekte, nende hulka ja aluseid muutes);
19) suudab ligikaudu ette kujutada tuttava toimingu sooritamiseks kuluvat aega, orienteerub
kellaajas vähemalt pooltunni täpsusega, seostab kalendrikuu ja aastaaja;
20) sooritab praktiliseks tööks vajalikke liigutusi ja suudab neid varieerida sõltuvalt tingimustest;
21) võrdleb oma töö resultaati näidisega.
4. ÕPPEKORRALDUS. ÕPPE PIKENDAMINE
4.1. Õppe ja kasvatuse korraldus - (vt lisaks Roosi Kooli LÕK üldosa) Toimetulekuõppes on õppe ja kasvatuse põhivormiks õppetund. Ainekavade alusel planeeritud teemad omandatakse võimalikult reaalses keskkonnas, vajadusel õues, muuseumis vm.
4.2. Toimetulekuõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava, milles
keskendutakse ainekavades märgitud tegevustele ja teemadele.
4.3. Õppetunnid (sealhulgas projekt-, õues- ja muuseumiõpe) toimuvad koolis või väljaspool kooli õppekäigu või ekskursioonina arvestades PGSis sätestatud nõudeid õpilase suurima nädalakoormuse piiranguid ja õppeaasta pikkust.
4.4 Ülekoolilised ja rahvusvahelised projektid/tegevused/üritused fikseeritakse reeglina üldtööplaanis.
4.5. Lapsevanema poolt hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud põhjendatud taotluse alusel võib õppenõukogu otsusega pikendada õpilase õppeaega kahe õppeaasta võrra kuni 32 nädalatunni ulatuses igal õppeaastal. Täiendavate õppeaastate kohustuslike ja valikainete kohta koostatakse jätkuvalt õpilasele individuaalne õppekava.
4.6. Õppeained jagunevad kohustuslikeks õppeaineteks ja valikõppeaineteks. Valikõppeainete ja valitud tööõppe suunale koostatakse eraldi ainekavad.
4.7. Tunnijaotusplaan on järgmine:
TABEL
|
Õppeained |
Õppetunde nädalas |
|
|
||||||||
|
klass |
1. |
2. |
3. |
4. |
5. |
6. |
7. |
8. |
9. |
LA1 |
LA2 |
|
Elu- ja toimetulekuõpe |
4 |
5 |
5 |
5 |
7 |
7 |
6 |
6 |
6 |
|
|
|
Eesti keel |
4 |
5 |
6 |
6 |
6 |
6 |
6 |
6 |
6 |
|
|
|
Matemaatika |
2 |
3 |
4 |
4 |
5 |
5 |
4 |
4 |
4 |
|
|
|
Kunst ja käeline tegevus |
5 |
5 |
5 |
5 |
5 |
2 |
2 |
2 |
2 |
|
|
|
Muusikaõpetus |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
|
|
|
Tööõpe |
|
|
|
|
|
5 |
5 |
7 |
7 |
|
|
|
Kehaline kasvatus |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
|
|
|
Rütmika |
1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
|
|
|
Valikõppeained |
|
|
|
|
|
|
2 |
2 |
2 |
32 |
32 |
|
Nädalakoormus |
20 |
23 |
25 |
25 |
28 |
30 |
30 |
32 |
32 |
32 |
32 |
4.7. Kehalise kasvatuse tunnid korraldatakse poistele ja tüdrukutele eraldi.
4.8. Õppeaasta koosneb neljast õppeveerandist ning haridus- ja teadusministri poolt määratud koolivaheaegadest
4.9. Läbivad teemad on fikseeritud kooli õppekavas.
Läbivad teemad on õppeainete lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad käsitlevad valdkondi, mis aitavad luua ettekujutust ühiskonnast ning toetavad õpilast erinevates olukordades toime tulema.
Läbivad teemad tulenevad elu-ja toimetulekuõppe ainekavast ning on ülekooliliselt ühtlustatud.
Läbivate teemade õpetamisel lähtutakse alljärgnevatest punktidest:
* keskkond – taotletakse õpilase kujunemist vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda;
* kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist inimeseks, kes väärtustab omakultuuri ning on kultuuriliselt salliv ja
koostööaldis;
* teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist inimeseks, kes tajub ümbritsevat teabekeskkonda ning toimib selles omaksvõetud
kommunikatsioonieetika järgi;
* tehnoloogia – taotletakse õpilase kujunemist nüüdisaegseid tehnoloogiaid kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime elu- ja
õpikeskkonnas;
* tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist inimeseks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt;
* väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist emotsionaalselt ning sotsiaalselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes tunneb
üldtunnustatud väärtusi, järgib neid koolis ja väljaspool kooli.
4.10. Õppematerjalid valitakse ja koostatakse toimetulekuõppe üldosa ja ainekavade sisu ning nõudeid arvestades. Arvestatakse mõõduka intellektipuudega vastavas vanuses lapse psüühika, tegevuse ja suhtlemise tüüpilisi iseärasusi, individuaalse võimekuse ja iseärasuste variatiivsust. Oluliseks tuleb pidada tajutava õppematerjali konkretiseerimist ja diferentseerimist, mis loob baasi võimetele vastavaks rühmitamiseks. Kasutatakse arekeelseid tekste, graafilist materjali.
4.11. Tööõppe ja valikainete sisu valitakse vastavalt kooli võimalustele ja lastevanemate ning õpilaste soovidele.
4.12. Toimetulekuõppel olevatele õpilastele võib kohaldada punktis 4.7 toodud tunnijaotusplaanist erinevat tunnijaotusplaani, välja arvatud tööõppe puhul. Tunnijaotusplaani kohaldamisel võib õppeaineid liita ja ümber kujundada. Sealjuures tuleb tagada õpilastele võimalused kehtestatud toimetulekuõppe õpitulemuste saavutamiseks järgmiselt:
1) 1.–2. klassi õpitulemused 2. klassi lõpuks;
2) 3.– 6. klassi õpitulemused 6. klassi lõpuks;
3) 7.–9. klassi õpitulemused põhikooli lõpuks.
4.13. Õppeülesannete raskusastet reguleeritakse õpioskuse omandamise etappe ja õppematerjali sisulist keerukust arvestades. Esitatakse võimalused õpitoimingu variatiivseks sooritamiseks: praktiliselt või materialiseeritult, visuaalselt, verbaalselt ja kombineeritult.
ÕPPE PIKENDAMINE
Põlva Roosi Kooli pikendatud õppeaja peamine eesmärk õpilasele on sotsiaalsete oskuste suurendamine läbi õppekava ainete ja tegevuste.
Õppetegevustega taotletakse, et õpilane:
Pikendatud õppeaja õppetegevused toetavad sotsiaalsete oskuste arengut:
Põlva Roosi Kooli pikendatud õppe aluseks on PGS-i §54 ja Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Lisa 2 „Toimetulekuõpe“ punkt 4.4 vastu võetud vabariigi valitsuse määrusega 16.12.2010 nr 182.
Õppenõukogu teeb otsuse hiljemalt lapsevanema avalduse esitamisele järgneva õppeveerandi (III õppeveerand) jooksul.
Õppnõukogu võib lapsevanema taotluse jätta rahuldamata, kui
Pikendatud õpe ei ole määratletud riiklikku tunnijaotusega (õppekoormus 32 tundi nädalas).
Põlva Roosi Kooli pikendatud õppe õppekavasse võivad kuuluda põhikooli programmis olevad üldained ja praktika.
I Praktiliste õppeainete üldine õppesisu
1) aianduspraktika: tööd aiandis kevad- ja sügisperioodil
2) puhastus- ja koristamispraktika: koristusvahendid ja nende otstarve, kodukeemia, koristamise töövõtted;
3) eelkooliealiste laste hooldaja praktika: lapse areng, päevaplaan, selle täimine; ohutusnõuded lasteaias;
4) käsitöö: materjali tundmine, mõõtmise alused, õmblustarvikud; õmblusmasin, triikimine; heegeldamise/kudumise alused;
5) puutöö: ohutustehnika, materjali tundmine, mõõtmised, tisleri töövõtted, tööriistade käsitlemine;
6) kodundus: kulinaaria ja kondiitritöö alused; toiduainete tundmine; toiduainete kalkulatsioon; köögiseadmed; klienditeenindus kohvikus; korrastus- ja puhastustööd; töökorraldus toitlustusettevõtetes; kodu kujundamine;
7) taimekasvatus: aias kasvavad taimed, mulla harimine, taimede hooldamine, toataimede hooldamine ning akvaristika alused;
8) telgedel kudumine: vaibakudumise põhimõtted, telgede rakendamine, labane kude, erinevad esemed;
III Üldõpetus
Üldharidusliku osa ained toetavad õpilase õppimisoskuste edasist arengut ja/või nende jätkuvat kasutamisoskust igapäevategevustes. Funktsionaalne kirjaoskuse õppesisu on lisatud ainekava õppesisu jaotusena. Matemaatiliste oskuste õpetamist jätkatakse kordav-kinnistavate tegevustena, mis on lõimitud kõikide pikendatud õppeaja õppeainetega. Valdavalt tegeletakse kirjaliku liitmise/lahutamise ülesannetega, probleemülesannetega raha, aja, vanuse ja mõõtühikute tasandil ; orienteerumisega ajas ( kell, tähtpäevad, aastaajad). Matemaatika õpitulemuste taseme kõrgendamine/madaldamine lähtub õpilase individuaalsest arengust.
Muusikaõpetuse, kehaline kasvatuse ja rütmika õppesisu vastab kooli õppekavas esitatud vastavate ainete õppesisule. Varieeruvad õppevahendid ja õppemeetodid: arvestatakse õpilaste vanusest tulenevate emotsionaalsete/sotsiaalsete vajadustega.
Individuaalne õppekava täpsustab vajadusel kooli õppekavaga võrreldes vähendatud või kõrgendatud nõuded õppesisule ja õppetulemustele ühes või mitmes aines või õppekava üldosa pädevuste osas ning ka erisused õppekorralduses. Üldreeglina lähtub individuaalse õppekava koostamine lisa-aastatel punktist 7. Õpetus on suunatud grupis töötamisele, mis toetab lisa-aastate õppeaja üldist eesmärki.
Õpilase hindamine
Pikendatud õppe hindamise alus ühtib toimetuleku riikliku õppekava hindamise korraldusega. Õppijaid hinnatakse sõnalise hinnanguga, mis peab olema õpilast motiveeriv ja õpilase enesehinnangut toetav (Hindamine punkt 5).
Lisaaasta
Põlva Roosi Koolis on lisaaasta peamine eesmärk õpilase võimalikult sujuv üleminek põhikoolist kutseõppeasutusse, tööle või iseseisvasse ellu.
PGS-i §54 punktid 1-4 sätestavad, et kooli pidaja võib põhikoolis pakkuda lisaõpet lihtsustatud riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele ühel õppeaastal, millega võimaldatakse juhendatud õpet 525 üldharidusliku ja 525 kutsealase ettevalmistuse tunni ulatuses. Õppe eesmärk on pakkuda täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe jätkamiseks või üleminekuks tööturule. Igale õpilasele koostatakse üleminekuplaan, kus määratakse selle õpilase konkreetne õppe sisu ja päevakava. Üleminekuplaani koostamisel arvestatakse õpilase teadmisi ja oskusi, õpilase ja vanema soove tulevase elu/haridustee kujundamisel ning kooli võimalusi. Üleminekuaastal võib vastavalt lapse erialahuvile suurendada tööõpetuses konkreetse aine osakaalu. Nimetatud õppeaja üldpädevused kattuvad üldreeglina 9. klassi lõpetaja pädevustega
Üleminekuaasta lisaõppe vajaduse otsustab klassijuhataja põhjendatud ettepaneku alusel kooli õppenõukogu.
Üleminekuaasta üldainete ja valikainete kohta koostatakse õpilasele individuaalne õppekava, mille üldeesmärk tuleb koolil planeerida arvestavalt õpilase oskuste ja huvidega, lapsevanemaga ja/või võimalusel tulevase kutseõppeasutusega, lapse koduvalla sotsiaaltöötaja(te)ga.
Individuaalse õppekava loomist alustatakse hetkeseisu kirjeldamisega (õpilase vaatlus). Koostöös vanemaga fikseeritakse kirjalikult IÕK eesmärk ja üldsisu. Täpsustatakse ülesannete jaotus erinevate spetsialistide vahel ja lepitakse kokku tegevuskavas (eeloskused, arendatavad oskused, eeldatavad tulemused, hindamiskriteeriumid).
Põlva Roosi Kooli lisaaasta IÕK peab lisanduvalt sisaldama:
1) üldandmeid ( ka õpilaseks võtmise alus);
2) õppe eesmärke;
3) õppe korraldust (õppeainete ja muude õppimiste tundide arv oma koolis ja/või kutsekoolis/asutuses, õppe rakendamise aeg);.
4) kodu ja kooli koostööd;
Individuaalne õppekava koostatakse tunnijaotusplaani põhivaldkondade kaupa.
Üleminekuaasta tunnistus sisaldab:
1) Üldandmestikku (kooli nimi, õpilase nimi, õppeaasta ja tunnistuse väljaandmise kuupäev)
2) Spetsiifilist infot (õpilase õppeainete õpitulemust).
3) Kirjeldavat hinnangut põhiliselt töö- või praktikakohal toimunud õpingute tulemustest ja/või tööülesannete täitmisest.
Tunnistusele lisatakse iseloomustus, mille üks osa on ka õpilase huvide kirjeldus.
Põhikooli riikliku lõputunnistuse saab õpilane pärast õppeperioodi (9.kl +Põ+LA)
5. HINDAMINE
5.1. Hindamine toimetulekuõppes toimub õpilasele koostatud individuaalses õppekavas püstitatud eesmärkidest ja õpipädevuste saavutamisest lähtuvalt. Õpieesmärkide saavutamise taset hinnatakse sõnaliste hinnangutega.
5.2. Õpitulemusi hindab klassi- ja aineõpetaja. Hindamine jaguneb arvestuslikuks ja jooksvaks hindamiseks.
5.3.Jooksval hindamisel teeb õpetaja lapse arengu kohta tähelepanekuid, et oleks võimalik õpilase arengut iseloomustada ning vajadusel individuaalset õppekava korrigeerida.
5.4.Hindamine on sõnaline ning kajastub õpilaspäevikus ja/või kirjalikel töölehtedel.
5.5.Arvestuslikult hinnatakse õpitulemusi kaks korda õppeaasta jooksul: II. veerandi lõpul, IV veerandi lõpul. Arvestuslik hindamine on aluseks tunnistuste väljaandmisel.
5.6. Õpitulemusi hinnatakse järgmiselt:
Hinnanguga THT (tuleb hästi toime) - hinnatakse suulist vastust, kirjalikku tööd, praktilist tegevust või selle tulemust, mis on täiel määral vastav õppekava (ka ind õppekava) nõuetele.
Hinnanguga TT (tuleb toime) - hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid puudujääke vastava kooliastme pädevustes.
Hinnangut tuleb toime abiga rakendatakse kolmetiselt:
Hinnang TTS (tuleb toime sõnalise abiga).
Hinnang TTE (tuleb toime eeskuju või näidise järgi).
Hinnang TTK (tuleb toime koostegevusel).
Hinnangut „ei tule toime” ei kasutata kokkuvõtval hindamisel, sest viitab vajadusele muuta individuaalset õppekava.
Hinnangud TTS, TTE, TTK tähistavad õpitulemust, mis üldiselt vastavad õppekava nõuetele, kuid nende pädevuste/õpitulemuste saavutamiseks vajab õpilane olulisel määral täiskasvanu juhendamist. Neid hinnanguid kasutatakse, kui õpilane osaliselt (reeglina) saavutab (näit. osaeesmärgi üldeesmärgist) nõutava õpitulemuse.
5.7. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1) Innustada õpilast ülesannete hoolikaks täitmiseks
2) Suunata igapäevaselt täitma üldtunnustatuid käitumisnorme (ka kodukorras sätestatuid).
5.8. Käitumist hinnatakse sõnadega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».
Käitumishindega „eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- normide järgimine on harjumuspärane tavaolukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
Käitumishindega „hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumisnorme õpitud olukordades ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
Käitumishindega „rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib meeldetuletamisel üldtunnustatud käitumisnorme, täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid vajab korralekutsumist.
Käitumishindega „mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetaja nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumisnorme. Õpilase käitumise võib „mitterahuldavaks” hinnata ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
5.9. Põlvas Roosi Koolis on hoolsuse hindamise aluseks õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus, järjekindlus ülesannete täitmisel, soov aktiivselt osaleda õppetöös. Hoolsust hinnatakse sõnadega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».
Hoolsushindega „eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib võimetekohaselt, on töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
Hoolsushindega „hea” hinnatakse õpilast, kes üldjuhul täidab õppeülesandeid võimetekohaselt ja/ või õpetaja meeldetuletusel koheselt, on töökas, hoolikas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel.
Hoolsushindega „rahuldav” hinnatakse õpilast, kes täidab õpetaja korduvate meeldetuletuste järel oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel oma õppeülesannete täitmisel ega täida õppeülesandeid oma tegelike võimete kohaselt.
Hoolsushindega „mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida õppeülesandeid võimetekohaselt, suhtub neisse lohakalt ja vastutustundetult.
5.10. Õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse lastevanematele lastevanemate koosolekul, klassi- või aineõpetajate poolt õppeaasta algul, soovi korral ka individuaalselt (ka arenguvestlusel) ning kooli veebileheküljel;
Lapsevanemal või eestkostjal on õigus saada teavet oma lapse hinnangute kohta õpetajatelt, klassijuhatajatelt, kasvatajatelt kogu õppeaasta vältel.
5.11. Üldreeglina toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi klassikursust kordama ei jäeta. Erandina võib õppenõukogu otsusel koolikohustuse mittetäitmisel jätta klassikursust kordama õpilase, kes on puudunud koolist rohkem kui 50 % õppeajast.
6. ÕPILASTE JUHENDAMISE PÕHIMÕTTED
ÕPILASTE JA VANEMATE TEAVITAMISE JA NÕUSTAMISE KORRALDUS
Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt. Õpilase võimete ja annete arendamiseks selgitatakse välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid ning korraldatakse diferentseeritud õpet.
Kool nõustab õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises.
Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest võib kool teha talle muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õppekeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Nende muudatuste tegemisse kaasatakse õpilase vanem.
Kool tagab õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele ja lapsevanematele teatavaks õppeveerandi algul.
Õpilasele tagatakse eripedagoogi, logopeedi, liikumisterapeudi teenus.
Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja õpilase vanem. Arenguvestlust viiakse läbi vastavalt kooli direktori poolt kehtestatud arenguvestluse korraldamise tingimustele ja korrale.
Kool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest (sh peale lisa-aastat).
7. INDIVIDUAALSE ÕPPEKAVA KOOSTAMISE JUHISED
7.1. Individuaalne õppekava on kirjalik dokument, mis määrab kindlaks õpilase arengulisi erivajadusi arvestava õppe individuaalsed eesmärgid ja eriabi teenused, mis on vajalikud õppe-eesmärkide saavutamiseks. Individuaalõppekava koostatakse õpilasest lähtuvalt valdkondade kaupa.
7.2. Individuaalne õppekava koostatakse igale toimetulekuõpilasele. Individuaalõppekava koostatakse pärast õpilase arengu mitmekülgset hindamist. IÕK koostamises osalevad kõik õpilasega tegelevad erialaspetsialistid ja vanemad. Individuaalse õppekava koostamist juhib õpetaja (eripedagoog). IÕK-d asuvad õpilaste toimikutes ja nendega saavad tutvuda kõik lapsega seotud isikud.
7.3. IÕK koostamisel lähtutakse õpilase oskustest, arvestatakse õpilase arengutaset, individuaalseid vajadusi ja huve. Eesmärkide püstitamisel lähtutakse vastava klassi õppe rõhuasetustest ja määratletud pädevustest.
7.4. Individuaalõppekava kaitseb õpilase huvisid ja arvestab tema arengutaset ning individuaalseid vajadusi.
Põlva Roosi Kooli IÕK koostatakse arenguvaldkondade kaupa.
Valdkonnad hõlmavad järgmisi arenguvaldkondi:
1) praktilised pädevused (motoorika, eneseteenindus, tööoskused ),
2) kognitiivsed pädevused (kognitiivsed ja kommunikatiivsed oskused),
3) sotsiaalsed pädevused.
Vajalik on lastevanematele/hooldajatele tutvustada õpilase õppetöö eesmärke ja meetodeid.
Individuaalse õppekava rakendamisel on viis etappi:
Õpieesmärgid peavad olema kohased väljakutsed konkreetsele õpilasele ja sõnastatud selgelt. Individuaalne õppekava on õppijakeskne õppekava.
Individuaalne õppekava Põlva Roosi Kooli toimetulekuklassides koostatakse ja kinnitatakse 1. oktoobriks, uue õpilase puhul jooksva õppeveerandi jooksul.
8. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD
Põlva Roosi Kooli õppekava koostamine ja arendamine eeldab õpilaste ja õpetajate, õpetajate ja juhtkonna, kooli hoolekogu, kooli ja vanemate, kooli pidaja, teiste õppeasutuste ja organisatsioonide koostööd põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava üldosa mõtestamisel ja ainekavade koostamisel.
Põlva Roosi Kooli õppekava koostamises ja arendamises kasutatakse erinevaid töövorme, töös osalevad kõik pedagoogid. Õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab kooli direktor.
Põlva Roosi Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule ja õppenõukogule.
Andmed kooli õppekava kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.
