Roosi Kooli töökarralduse reeglid.

„Arvamuse andnud“                                                                                                             „Kinnitan“

Roosi Kooli ÕN                                                                                                                    Roosi Kooli direktor

02.02.2011                                                                                                                              kk nr 1-3/4  03.02.2011

1. Üldsätted

1.1. Töökorralduse reeglid on Roosi Kooli sisene dokument, milles määratakse kindlaks

tööandja ja töötajate käitumisreeglid ning pooltevahelised kohustused töösuhetes, lähtudes Eesti

Vabariigi õigusaktidest ja Roosi  Kooli põhimäärusest.

1.2. Töökorralduse reeglid on täitmiseks kohustuslikud Roosi  Koolile kui tööandjale ja kehtivad

kõikide töölepingu alusel töötavate isikute suhtes.

1.3. Olukordades, mida ei reguleeri töökorralduse reeglid ega ka muud normatiivaktid, lähtuvad

töölepingu pooled üldtunnustatud viisaka ja eetilise käitumise printsiipidest, mõistlikkusest ja hea

tava põhimõttest.

1.4. Materiaalselt vastutavad töötajad on kohustatud töölepingu peatumise, muutmise või lõppemise korral tööandjale üle andma kõik kaubalis-materiaalsed ja rahalised väärtused tööandja poolt kindlaks määratud tähtajaks.

1.5. Direktor tutvustab töökorralduse reegleid igale töölepingu alusel tööle asuvale töötajale allkirja vastu, hiljem saab Roosi Kooli töökorralduse reeglitega tutvuda kooli kodulehel.

2. Töötajatega töölepingu sõlmimise ja lõpetamise kord

2.1. Töölepingu töötajatega sõlmib, muudab ja lõpetab direktor.

2.2. Tööleping sõlmitakse tööleasumise päeval kirjalikult kahes eksemplaris, millest üks jääb

töötajale ja teine tööandjale.

2.3. Töölepingu sõlmimiseks on tööandjal õigus nõuda järgmisi dokumente:

_ isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba);

_ tunnistus (diplom) vajaliku kvalifikatsiooni ja hariduse kohta;

_ tõend (sanitaarraamat) tervise kohta, kui tööleping sõlmitakse töötamiseks tööl, kus on

ette nähtud perioodiline tervisekontroll;

_ muid dokumente õigusaktidega ettenähtud juhtudel.

2.4. Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:

_ tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;

_ töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;

_ lepingu tähtaeg (tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus);

_ ametinimetus ja tööülesannete kirjeldus (ametijuhend);

_ töö eest makstav tasu, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev);

_ aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg) ja tööajanorm;

_ töö tegemise koht;

_ puhkuse kestus;

_ viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise

etteteatamise tähtajad;

2.5. Töölepingus kokku lepitud tööde tegemiseks vajaliku tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja

isikuomaduste kindlakstegemiseks võib töölepingus ette näha katseaja kuni neli kuud. Katseajal on töötajal kõik seadusest ja töölepingust tulenevad õigused ja kohustused.

2.6. Katseaja tulemused määrab kindlaks tööandja. Kui tööandja ei ole rahul töötulemustega katseajal, on tal õigus tööleping üles öelda „TLS“ § 86 alusel vähemalt 15-kalendripäevase etteütlemisega.

Tööandja põhjendab enne seda töötajale, miks ta ei ole rahul katseaja tulemustega.

2.7. Töölepingu muutmine on lubatud ainult poolte kokkuleppel (väljaarvatud seaduses ettenähtud

juhul) ning vormistatakse kirjalikult, millele kirjutavad alla nii töötaja kui direktor.

2.8. Tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult.

Soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta.

2.9. Tööandja ja töötaja vahel sõlmitud tööleping lõpeb või lõpetatakse töölepingu seaduses

ettenähtud alustel ja korras.

2.9.1. Töötaja ja tööandja võivad kokkuleppel töölepingu lõpetada igal ajal.

2.9.2. Töötaja võib töölepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega

ja etteteatamistähtajaga 30 kalendripäeva igal ajal korraliselt üles öelda. Tööandja ei või

töölepingut korraliselt üles öelda.

2.9.3. Töölepingu erakorraline ülesütlemine Tööandja poolt Töötajast tuleneval põhjusel on

lubatud töölepingu seaduse §-s 88 sätestatud alustel ja majanduslikel põhjustel töölepingu seaduse

§-s 89 sätestatud alustel ning järgides seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu.

2.9.4. Töötaja võib Lepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel töölepingu seaduse § 91

(2) sätestatud alustel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või

mõistlikult nõuda Lepingu jätkamist. Töötaja võib Lepingu erakorraliselt üles öelda kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta

ülesütlemise aluseks olnud asjaolu on edastatud.

2.10. Töölepingu lõpetamise päevaks on töötaja tööloleku viimane päev. Tööandja on kohustatud

maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval.

2.11. Töötaja on kohustatud hiljemalt töölepingu lõpetamise päeval tagastama tööandjale kuuluvad töövahendid ning muud materiaalsed väärtused. Samuti tuleb üle anda töötaja valduses olev töödokumentatsioon.

3. Poolte kohustused

3.1. Töötaja kohustused- täidab ametijuhendist lähtuvalt tööülesandeid

3.1.1. Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja

kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.

3.1.2. Kui seadusest või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi:

3.1.2.1. teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;

3.1.2.2. teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;

3.1.2.3. täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;

3.1.2.4. osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;

3.1.2.5. hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad

tema või teiste isikute elu, tervist või vara;

3.1.2.6. teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;

3.1.2.7. teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse

korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;

3.1.2.8. tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest

asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;

3.1.2.9. hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või

partnerite usaldamatust tööandja vastu;

3.1.2.10. teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse

korral selle eelduslikust kestusest;

3.1.2.11. tööandja korraldusel minema töölähetusse väljaspool töölepinguga määratud töö

tegemise asukohta ja esitama pärast tagasitulekut lähetuskulude aruande hiljemalt kolme

tööpäeva jooksul;

3.1.2.12. mitte suitsetama, tarvitama alkoholi ja narkootilisi aineid kooli territooriumil;

3.1.2.13. töötaja, kes soovib minna täiendkoolitusele, töölähetusse või soovib koos

õpilastega minna õppekäigule jms. informeerib eelnevalt direktorit sellest, saades selleks

loa, lepitakse direktoriga kokku asendamine.

3.1.3. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult.

3.2. Tööandja kohustused

3.2.1. Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt.

3.2.2. Tööandja on eelkõige kohustatud:

3.2.2.1. kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid

korraldusi;

3.2.2.2. maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;

3.2.2.3. andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu;

3.2.2.4. tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust;

3.2.2.5. tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte

huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist

töötasu;

3.2.2.6. tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;

3.2.2.7. tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse,

tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;

3.2.2.8. teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele

vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;

3.2.2.9. teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise

tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;

3.2.2.10. austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku

töötaja põhiõigusi;

3.2.2.11. andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele

kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;

3.2.2.12. mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid

töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta;

3.2.2.13. makstakse töötajale töövõimetuslehe alusel hüvitist ravikindlustusseaduse

kohaselt.

3.4. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui:

3.4.1. ta kasutab puhkust;

3.4.2. ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses;

3.4.3. ta esindab seaduses ettenähtud juhtudel töötajaid;

3.4.4. ta osaleb streigis;

3.4.5. ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel;

3.4.6. tal on muu töölepingus või seaduses ettenähtud põhjus.

4. Tööaeg ja selle kasutamine

4.1. Üldine tööajanorm ehk täistööaeg on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Roosi Koolis on

tööaeg esmaspäevast reedeni.

4.1.1. Õpetaja tööajanorm on 35 tundi nädalas, sealhulgas 22 ainetundi nädalas, terapeutidel,  lasteaiaõpetajatel 30 tundi nädalas lastega tehtavat tööd, üldtööaeg on 35 tundi nädalas.

4.1.2. Õpilaskodu kasvataja tööajanorm on 35 tundi nädalas, sealhulgas 30 kasvatustundi nädalas.

4.1.3. Logopeedi tööajanorm on 35 tundi nädalas, sealhulgas 22 ainetundi nädalas.

4.2. Osaline tööaeg on üldisest normist lühem tööaeg ja seda rakendatakse töötaja ja tööandja

kokkuleppel.

4.3. Tööaeg on fikseeritud töölepingus.

4.6. Kasvataja abi öösel tööaja algus ja lõpp määratakse kindlaks vahetuste ajakavaga (tööajagraafikuga), mille koostab direktor.

Vahetuste ajakava koostatakse iga kuu kohta ja tehakse töötajale varem teatavaks.

4.8. Töötajad, kes töötavad vahetuste ajakava (tööajagraafiku) alusel, võivad töölt lahkuda alles pärast

järgmise vahetuse töötaja tööletulekut. Kui järgmise vahetuse töötaja ei ole ettenähtud ajal tööle

ilmunud, peab töötaja sellest kohe teatama otsesele juhile ja jätkama tööd kuni järgmise vahetuse

töötaja tööle saabumiseni, kuid mitte rohkem kui neli tundi tema enda vahetuse lõppemise ajast

arvates.

4.9. Ületunnitööks peetakse töötamist üle töölepingus kokkulepitud tööajanormi ja see on lubatud

ainult poolte kokkuleppel. Tööandja on kohustatud pidama ületunnitöö arvestust.

4.10. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat

tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.

4.11. Pedagoogiline personal peab tulema 10 minutit enne õppe- ja kasvatustöö algust majja.

4.12. Töötajate tööaja arvestuse korraldab direktor. Tööaja arvestust peetakse tööajatabelis.

Tööajatabeli täidab direktor.

4.13. Isiklikes asjus töölt ära käimisteks saab loa vastavalt juhtimisstruktuurile oma otseselt juhilt.

Otsene juht tagab vajaliku asendamise.

4.14. Töötaja sunnitud töölt puudumise või hilinemise korral (haigus jm põhjused) on ta kohustatud

esimesel võimalusel sellest teatama vastavalt juhtimisstruktuurile oma otsesele juhile.

4.15. Tööpäeva kestel haigestumise ja töölt lahkumise korral peab töötaja sellest teatama otsesele

juhile, kes korraldab vajadusel asenduse ja annab loa lahkumiseks.

 

5. Töökorralduste andmise kord

5.1. Tööandja esindajaks on direktor ja direktori volitatud isikud.

5.2. Töökorraldusi annab töötajale töö vahetu korraldaja (määratud ametijuhendiga), kas suuliselt või

kirjalikult olenevalt töö eesmärgist ja sisust.

5.4. Töökorraldused on täitmiseks kohustuslikud, juhul kui need on õiguspärased ja kooskõlas töö

eesmärgi ja sisuga.

5.5. Keelatud on anda korraldusi, mis on vastuolus seadusega, ületavad korralduse andja volitusi ja

mille täitmiseks korralduse saajal puudub õigus, pädevus või mille täitmine seab ohtu töötaja või

tööandja elu, tervise ning vara. Seesugust korraldust saades on töötaja kohustatud sellest teavitama

korralduse andja otsest ülemust.

5.6. Tööandja korralduse sisu

5.6.1. Tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega.

5.6.2. Korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi.

5.6.3. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingust, on kehtiv, kui see tulenes

hädavajadusest.

.6. Töötasu maksmise aeg ja koht

6.1. Töötaja töötasu suurus ja töötasustamise tingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel.

6.2. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad

seaduses ettenähtud maksud ja maksed.

6.3. Töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt kuu 10.kuupäeval eelmise  kuu eest töötaja

pangakontole.

6.4. Töötasu makstakse töötaja ja tööandja vahel kokku lepitud korras töötaja pangakontole.

6.5. Arveldusarve muutumisest tuleb töötajal tööandjat kohe teavitada.

6.6. Töötajale saadetakse meilipostkasti  palgateatise temale arvutatud töötasu ja kinni peetud

maksude kohta.

7. Puhkus

7.1. Puhkuse kestus fikseeritakse töötaja töölepingus vastavalt töö- ja puhkeaja seadustele.

7.2. Põhipuhkuse kestus kalendriaasta eest on 28 kalendripäeva. Pedagoogiliste töötajate põhipuhkuse kestus on 56 kalendripäev

7.3. Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul

7.4. Kasutamata jäänud puhkuseosa viiakse üle järgmisse kalendriaastasse.

7.5. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest

puhkust arvestataks. Aegumine peatub ajaks kui Töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust,

lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust ja kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.

7.6. Iga-aastase puhkuse andmise määrab tööandja puhkuste ajakavaga lähtudes töökorralduse

huvidest ning võttes võimaluse korral arvesse töötaja soove ning teeb selle töötajale teatavaks

kalendriaasta esimese kvartali jooksul.

7.7. Töötaja, kes asub tööle pärast puhkuste ajakava kinnitamist, esitab korralise puhkuse avalduse

kalendripäeva enne puhkuse algust.

7.8. Puhkuse ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.

7.9. Lisaks puhkuseseaduses sätestatule võib tööandja võimaldada töötajale kuni kolm vaba päeva

palga säilitamisega.

7.10.Puhkuse kasutamise takistavatest asjaoludest teavitada kohe direktorit.

7.11. Kui ettenähtud ajakava alusel puhata ei võimalda töölähetus, tuleb korralise puhkuse muudatus vormistada vähemalt 5 tööpäeva enne lähetusekorralduse väljaandmist. Vastutus graafikujärgse puhkuse õigeaegsel muutmisel lasub töötaja vahetul juhil.

7.12. Peale põhipuhkuse on Töötajal õigus kirjaliku avalduse esitamisel saada lisapuhkusi vastavalt Töö- ja puhkeaja seadustele.

7.12.1. isapuhkust 10 tööpäeva kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldavat sünnituse

tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi;

7.12.2. lapsehoolduspuhkust – emal või isal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel vanemal. Lapsehoolduspuhkusele

jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale vähemalt 14

kalendripäeva ette;

7.12.3. lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu

alammäära alusel 3 tööpäeva kui töötajal on üks või kaks alla 14-aastast last; 6 tööpäeva

kui töötajal on vähemalt 3 alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.

7.12.4. puudega lapse vanemale ettenähtud lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-

aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel.

7.13. Töötajal on õigus saada õppepuhkust vastavalt Täiskasvanute koolituse seadusele. Õppepuhkuse

andmise aluseks on õppeasutuse poolt Töötajale väljastatud teatis. Õppepuhkuse taotlemiseks

esitatakse kirjalik avaldus direktorile hiljemalt 14 kalendripäeva enne soovitud puhkuse algust ja

vormistatakse töötaja avalduse alusel käskkirjaga.

7.14. Palgata puhkust võib töötaja saada ainult kokkuleppel tööandjaga.

7.15. Puhkusetasu makstakse töötajale välja eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust täies ulatuses.

8. Materiaalne vastutus

8.1. Töötajate materiaalne vastutus on sätestatud materiaalse vastutuse lepinguga (varalise vastutuse kokkulepe). Oma tööruumides olevat vara kasutatakse heaperemehelikult ja säästvalt.

.9. Töökultuur

9.1. Töötajal on kohustus hoida Roosi Kooli head nime ja mainet ning mitte rikkuda seda oma

tegevuse või tegevusetuse kaudu.

9.2. Tööalases käitumises lähtutakse üldistest viisakusreeglitest ja moraalinormidest.

9.3. Iga töötaja esindab kooli, sellest oleneb kooli maine ja konkurentsivõime.

9.4. Tööalased konfliktid ja arusaamatused lahendatakse läbirääkimiste teel, milles osaleb vajadusel tööandja poolt volitatud isik, tagades osapooli puudutava informatsiooni konfidentsiaalsuse.

9.5.Õpetaja  võib kasutada  õppetunni ajal telefoni erakorralisel vajadusel.

9.6. Tööajal viibivad kõik töötajad oma töökohal, tegelevad tööülesannetega.

10. Lõppsätted

10.1. Töökorralduse reeglitega reguleerimata suhted töötaja ja tööandja vahel reguleeritakse

kehtiva seaduse alusel.

10.2. Töökorralduse reeglid jõustuvad nädala möödumisel alates töökorralduse reeglite kinnitamise

päevale järgnevast kalendripäevast.