ROOSI KOOLI ÕPPENÕUKOGU REGLEMENT
Kinnitatud PÕLVA ROOSI KOOLI õppenõukogu nr 4 (29. august 2017) otsusega.
Õppenõukogu ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine ja hindamine ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
Õppenõukogu liikmed on kõik kooli pedagoogid, esimees on kooli juhataja.
(1) Õppenõukogu tegevust korraldab õppenõukogu esimees.
(2) Õppenõukogu tegevus kavandatakse õppeaasta algul ja määratakse kooli üldtööplaanis.
(1) Õppenõukogus läbiviidavale haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades erinevaid õigusaktides sätestatud erisusi.
(2) Pädevus seoses õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ning juhtimisega
1) Õppenõukogu arutab läbi ja kiidab heaks kooli arengukava
2) Õppenõukogu arutab läbi ja kiidab heaks kooli õppekava
3) Õppenõukogu arutab läbi ja kiidab heaks kooli üldtööplaani iga õppeaasta algul
4) Õppenõukogu arutab läbi ja kiidab heaks kooli põhimääruse
5) Õppenõukogu arutab läbi ja kinnitab kooli kodukorra
6) Õppenõukogu arutab läbi ja kinnitab kooli päevakava
7) Õppenõukogu arutab läbi riikliku järelevalve tulemused ja teeb ettepanekuid tarvilike meetmete rakendamiseks
8) Õppenõukogu annab õppeaasta lõpul hinnangu kooli õppe- ja kasvatustegevuse tulemustele ja teeb kooli juhtkonnale ettepanekuid kooli õppe- ja kasvatustegevuse täiustamiseks
9) Õppenõukogu delegeerib oma esindajad kooli hoolekogu koosseisu
10) Õppenõukogu delegeerib oma esindajad atesteerimiskomisjoni koosseisu
11) Õppenõukogu arutab läbi koolis, ekskursioonil, õppekäigul või matkal esinenud õnnetusjuhtumid ja võimalikud meetmed nende vältimiseks tulevikus
12) Õppenõukogu kinnitab klassitunnistuse vormi (PGS §271 lõige 4)
13) Õppenõukogu kinnitab õpinguraamatu vormi (PGS §271 lõige 4)
14) Õppenõukogu kooskõlastab arenguvestluse läbiviimise tingimused ja korra (PGS §351 lõige 3)
15) Õppenõukogu kuulab ära hoolekogu ja õppeasutuse pidajalt kooskõlastuse saanud nõunikule esitatava sisehindamise aruande tutvustuse (Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes §3 lõige 7)
16) Õppenõukogu kuulab ära nõustamise tulemusena vormistatud kirjaliku tagasiside aruande (Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes §4 lõige 6)
17) Õppenõukogu delegeerib oma esindaja õppenõukogu liikmete seast raamatukogu inventuuri läbiviimise komisjoni (Kooliraamatukogude töökorralduse alused §24 lõige 3)
(3) Pädevus seoses hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldusega
1) Õppenõukogu otsustab kooli poolt individuaalse õppekava koostamise algatamise (Individuaalse õppekava järgi õppimise kord §3 lõige 3)
2) Õppenõukogu otsustab toimetuleku riikliku õppekava läbinud õpilasele põhikooli lõputunnistuse andmise (Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord §10 lõige 4)
3) Õppenõukogu otsustab pikendada õpilase õppeaega kolmandas kooliastmes ühe õppeaasta võrra valikainete omandamiseks kuni 34 nädalatunni ulatuses hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud lapsevanema põhjendatud taotluse alusel (Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (abiõppe õppekava) peatükk IV)
(4) Pädevus seoses õpilaste hindamise ja järgmisse klassi üleviimisega
1) Õppenõukogu otsustab õpilase järgmisse klassi üleviimise
2) Õppenõukogu otsustab, millises klassis jätkab õpinguid isik, kellel puudub haridust tõendav dokument
3) Õppenõukogu otsustab, millises klassis jätkab õpinguid isik, kes eelmises koolis õppis mõne teise riikliku õppekava alusel koostatud õppekava järgi
4) Õppenõukogu otsustab kooli lõpetamise ning lõputunnistuse väljaandmise
5) Õppenõukogu otsustab õpilaste tunnustamise õppeperioodi lõpul ja kooli lõpetamisel vastavalt Haridus- ja teadusministri 9. veebruari 2006. a määrusega nr 8 kinnitatud «Õpilaste tunnustamise kord».
6) Õppenõukogu annab kooskõlastuse raamatukoguhoidjale kogude komplekteerimiseks (Kooliraamatukogude töökorralduse alused §6)
(6) Pädevus seoses õpilase mitterahuldava käitumise arutamisega
1) Õppenõukogu koosolekul õpilase mitterahuldava käitumise arutamine
(1) Õppeaasta esimene õppenõukogu koosolek toimub hiljemalt 15. septembril.
(2) Õppenõukogu koosoleku kutsub kokku kooli juhataja, kes on samas ka õppenõukogu esimees.
(3) Esimese õppenõukogu päevakorras on õppenõukogu sekretäri valimine ja kooli üldtööplaani läbiarutamine ja heakskiitmine.
(4) Õppenõukogu sekretär:
1) kehtestab õppenõukogu koosolekute protokollimise korra ja vajadusel määrab õppenõukogu protokollija;
2) teeb õppenõukogu liikmetele kättesaadavaks päevakorraküsimuse arutamise aluseks olevad dokumendid;
3) kehtestab otsuste eelnõude normitehnilised eeskirjad;
4) teeb ettepaneku kooskõlas Avaliku teabe seadusega tunnistada õppenõukogu menetluse käigus kogutud ja koostatud dokumendid asutusesiseseks teabeks;
5) hoiab korras õppenõukogu toimikud ja dokumentatsiooni;
6) edastab kutsed, otsused ja dokumendid;
(5) Õppenõukogu esimees korraldab õppenõukogu tööd:
1) kutsub kokku õppenõukogu koosoleku ja juhatab seda;
2) otsustab õppenõukogu erakorralise koosoleku toimumise ning valmistab ette täiendava koosoleku päevakorra;
3) kutsub kokku õppenõukogu erakorralised koosolekud;
4) kutsub õppenõukogu koosolekule osalema isikuid, kellel ei ole seda õigust ametikohast tulenevalt;
5) määrab küsimuste arutelude kestuse, ettekandjad ning küsimuste esitamiseks ja sõnavõttudeks ettenähtud aja;
6) kirjutab alla õppenõukogu otsustele;
7) juhatab õppenõukogu koosolekuid ja tagab koosoleku ajal korra õppenõukogu koosoleku ruumis;
8) otsustab reguleerimata protseduuriküsimused.
(6) Õppenõukogu korralised koosolekud toimuvad õppeaasta algusest kuni õppeaasta lõpuni vastavalt kooli üldtööplaanis kavandatud õppenõukogu tegevustele.
(7) Õppenõukogu koosolek kutsutakse kokku vähemalt neli korda aastas ja see on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa kaks kolmandikku liikmetest, sealhulgas õppenõukogu esimees või aseesimees.
(8) Õppenõukogu korralise koosoleku toimumise aeg ja koht ning kavandatud päevakord teatatakse õppenõukogu liikmetele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele üks nädal enne korralise koosoleku toimumist.
(9) Õppenõukogu koosolekust osavõtt on õppenõukogu liikmetele kohustuslik.
(10) Õppenõukogu erakorralise koosoleku toimumise aeg ja koht ning kavandatud päevakord teatatakse õppenõukogu liikmetele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele kolm tööpäeva enne erakorralise koosoleku toimumist.
(11)Õppenõukogu liikmetel on õigus teha ettepanekuid koosoleku päevakorra täiendamiseks või muutmiseks, v.a küsimustes, mis on seotud õppenõukogu puuduva liikmega.
(12) Õppenõukogu ei või päevakorrast välja arvata küsimusi, mida õppenõukogu peab arutama vastavalt hariduselu reguleerivatele õigusaktidele.
(1) Koosolekule kutsutakse vajaduse korral lapsevanemaid ja teisi isikuid.
(2) Õppenõukogu koosolekust on õigus osa võtta kooli raamatukoguhoidjal, arstil, hoolekogu esimehel, samuti kooli pidajal või tema esindajal ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostaval ametnikul (edaspidi riikliku järelevalve ametnik).
(3)Õppenõukogu koosolekud on kinnised.
(4) Õppenõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll koostatakse õppenõukogus arvutikirjas või jäädvustatakse digitaalsele andmekandjale selliselt, et tagatud on protokolli kirjalik esitamine. Protokolli võib istungil koostada esialgu ka muul viisil, sealhulgas märkmete tegemisega, kuid allakirjutamise ajaks peab protokoll olema viidud kirjalikku vormi.
(5) Koosoleku protokoll on avalik.
(6) Koosoleku protokolli märgitakse:
1) koosoleku toimumise kuupäev, alguse ja lõpu kellaaeg;
2) koosoleku toimumise koht;
3) koosoleku juhataja nimi;
4) koosolekust osa võtnud ning koosolekult puudunud õppenõukogu liikmete nimed ning koosolekule kutsutud isikute nimed koos ametinimetustega;
5) kinnitatud päevakord;
6) sõnavõtjate nimed ja sõnavõtu lühike sisu;
7) vastuvõetud otsused.
Õppenõukogu koosolek protokollitakse. Protokolli koostab protokollija või õppenõukogu sekretär.
(7) Õppenõukogu otsused jõustuvad nende vastuvõtmisel, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti, ja nende täitmine on kohustuslik kõigile pedagoogidele. Õppenõukogu otsused on kohustuslikud teistele kooli töötajatele ja õpilastele neid otseselt puudutavates küsimustes.
(8) Õppenõukogu otsused avalikustatakse koosolekule järgneval tööpäeval.
(9) Õppenõukogu otsuste täitmist korraldab ja kontrollib kooli juhataja ning teavitab sellest järgmistel koosolekutel õppenõukogu.
(10)Õppenõukogu erakorralisel koosolekul on õppenõukogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole õppenõukogu koosseisust.
(1) Kooli arengukava, õppekava ja põhimääruse muutmise algatamise õigus on vähemalt viiendikul õppenõukogu koosseisust, kooli juhatajal ja kooli pidaja esindajal.
(1) Õppenõukogu otsusega mittenõustumisel on õpilasel ja lapsevanemal (eestkostjal) õigus pöörduda riikliku järelevalve ametniku poole otsuse läbivaatamiseks viie tööpäeva jooksul arvates otsusest teadasaamisest.
(2) Õppenõukogu otsusega mittenõustumise korral on kooli juhatajal õigus peatada otsuse täitmine oma käskkirjaga kolmeks nädalaks ja esitada küsimus riikliku järelevalve ametnikule läbivaatamiseks ja otsustamiseks.
(3) Õppenõukogu otsusega mittenõustumise korral on õppenõukogu liikmel õigus pöörduda riikliku järelevalve ametniku poole otsuse läbivaatamiseks viie tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumisest.
LÕPPSÄTTED
Õppenõukogu esimees Eve Salundi
„Arvamuse andnud“ „Kinnitan“
Roosi Kooli ÕN Roosi Kooli direktor
02.02.2011 kk nr 1-3/4 03.02.2011
1. Üldsätted
1.1. Töökorralduse reeglid on Roosi Kooli sisene dokument, milles määratakse kindlaks
tööandja ja töötajate käitumisreeglid ning pooltevahelised kohustused töösuhetes, lähtudes Eesti
Vabariigi õigusaktidest ja Roosi Kooli põhimäärusest.
1.2. Töökorralduse reeglid on täitmiseks kohustuslikud Roosi Koolile kui tööandjale ja kehtivad
kõikide töölepingu alusel töötavate isikute suhtes.
1.3. Olukordades, mida ei reguleeri töökorralduse reeglid ega ka muud normatiivaktid, lähtuvad
töölepingu pooled üldtunnustatud viisaka ja eetilise käitumise printsiipidest, mõistlikkusest ja hea
tava põhimõttest.
1.4. Materiaalselt vastutavad töötajad on kohustatud töölepingu peatumise, muutmise või lõppemise korral tööandjale üle andma kõik kaubalis-materiaalsed ja rahalised väärtused tööandja poolt kindlaks määratud tähtajaks.
1.5. Direktor tutvustab töökorralduse reegleid igale töölepingu alusel tööle asuvale töötajale allkirja vastu, hiljem saab Roosi Kooli töökorralduse reeglitega tutvuda kooli kodulehel.
2. Töötajatega töölepingu sõlmimise ja lõpetamise kord
2.1. Töölepingu töötajatega sõlmib, muudab ja lõpetab direktor.
2.2. Tööleping sõlmitakse tööleasumise päeval kirjalikult kahes eksemplaris, millest üks jääb
töötajale ja teine tööandjale.
2.3. Töölepingu sõlmimiseks on tööandjal õigus nõuda järgmisi dokumente:
_ isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba);
_ tunnistus (diplom) vajaliku kvalifikatsiooni ja hariduse kohta;
_ tõend (sanitaarraamat) tervise kohta, kui tööleping sõlmitakse töötamiseks tööl, kus on
ette nähtud perioodiline tervisekontroll;
_ muid dokumente õigusaktidega ettenähtud juhtudel.
2.4. Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
_ tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
_ töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
_ lepingu tähtaeg (tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus);
_ ametinimetus ja tööülesannete kirjeldus (ametijuhend);
_ töö eest makstav tasu, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev);
_ aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg) ja tööajanorm;
_ töö tegemise koht;
_ puhkuse kestus;
_ viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise
etteteatamise tähtajad;
2.5. Töölepingus kokku lepitud tööde tegemiseks vajaliku tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja
isikuomaduste kindlakstegemiseks võib töölepingus ette näha katseaja kuni neli kuud. Katseajal on töötajal kõik seadusest ja töölepingust tulenevad õigused ja kohustused.
2.6. Katseaja tulemused määrab kindlaks tööandja. Kui tööandja ei ole rahul töötulemustega katseajal, on tal õigus tööleping üles öelda „TLS“ § 86 alusel vähemalt 15-kalendripäevase etteütlemisega.
Tööandja põhjendab enne seda töötajale, miks ta ei ole rahul katseaja tulemustega.
2.7. Töölepingu muutmine on lubatud ainult poolte kokkuleppel (väljaarvatud seaduses ettenähtud
juhul) ning vormistatakse kirjalikult, millele kirjutavad alla nii töötaja kui direktor.
2.8. Tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult.
Soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta.
2.9. Tööandja ja töötaja vahel sõlmitud tööleping lõpeb või lõpetatakse töölepingu seaduses
ettenähtud alustel ja korras.
2.9.1. Töötaja ja tööandja võivad kokkuleppel töölepingu lõpetada igal ajal.
2.9.2. Töötaja võib töölepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega
ja etteteatamistähtajaga 30 kalendripäeva igal ajal korraliselt üles öelda. Tööandja ei või
töölepingut korraliselt üles öelda.
2.9.3. Töölepingu erakorraline ülesütlemine Tööandja poolt Töötajast tuleneval põhjusel on
lubatud töölepingu seaduse §-s 88 sätestatud alustel ja majanduslikel põhjustel töölepingu seaduse
§-s 89 sätestatud alustel ning järgides seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu.
2.9.4. Töötaja võib Lepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel töölepingu seaduse § 91
(2) sätestatud alustel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või
mõistlikult nõuda Lepingu jätkamist. Töötaja võib Lepingu erakorraliselt üles öelda kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta
ülesütlemise aluseks olnud asjaolu on edastatud.
2.10. Töölepingu lõpetamise päevaks on töötaja tööloleku viimane päev. Tööandja on kohustatud
maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval.
2.11. Töötaja on kohustatud hiljemalt töölepingu lõpetamise päeval tagastama tööandjale kuuluvad töövahendid ning muud materiaalsed väärtused. Samuti tuleb üle anda töötaja valduses olev töödokumentatsioon.
3. Poolte kohustused
3.1. Töötaja kohustused- täidab ametijuhendist lähtuvalt tööülesandeid
3.1.1. Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja
kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.
3.1.2. Kui seadusest või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi:
3.1.2.1. teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
3.1.2.2. teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;
3.1.2.3. täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
3.1.2.4. osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
3.1.2.5. hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad
tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
3.1.2.6. teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
3.1.2.7. teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse
korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
3.1.2.8. tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest
asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;
3.1.2.9. hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või
partnerite usaldamatust tööandja vastu;
3.1.2.10. teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse
korral selle eelduslikust kestusest;
3.1.2.11. tööandja korraldusel minema töölähetusse väljaspool töölepinguga määratud töö
tegemise asukohta ja esitama pärast tagasitulekut lähetuskulude aruande hiljemalt kolme
tööpäeva jooksul;
3.1.2.12. mitte suitsetama, tarvitama alkoholi ja narkootilisi aineid kooli territooriumil;
3.1.2.13. töötaja, kes soovib minna täiendkoolitusele, töölähetusse või soovib koos
õpilastega minna õppekäigule jms. informeerib eelnevalt direktorit sellest, saades selleks
loa, lepitakse direktoriga kokku asendamine.
3.1.3. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult.
3.2. Tööandja kohustused
3.2.1. Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt.
3.2.2. Tööandja on eelkõige kohustatud:
3.2.2.1. kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid
korraldusi;
3.2.2.2. maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
3.2.2.3. andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu;
3.2.2.4. tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust;
3.2.2.5. tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte
huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist
töötasu;
3.2.2.6. tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
3.2.2.7. tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse,
tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
3.2.2.8. teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele
vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;
3.2.2.9. teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise
tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
3.2.2.10. austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku
töötaja põhiõigusi;
3.2.2.11. andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele
kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;
3.2.2.12. mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid
töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta;
3.2.2.13. makstakse töötajale töövõimetuslehe alusel hüvitist ravikindlustusseaduse
kohaselt.
3.4. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui:
3.4.1. ta kasutab puhkust;
3.4.2. ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses;
3.4.3. ta esindab seaduses ettenähtud juhtudel töötajaid;
3.4.4. ta osaleb streigis;
3.4.5. ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel;
3.4.6. tal on muu töölepingus või seaduses ettenähtud põhjus.
4. Tööaeg ja selle kasutamine
4.1. Üldine tööajanorm ehk täistööaeg on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Roosi Koolis on
tööaeg esmaspäevast reedeni.
4.1.1. Õpetaja tööajanorm on 35 tundi nädalas, sealhulgas 22 ainetundi nädalas, terapeutidel, lasteaiaõpetajatel 30 tundi nädalas lastega tehtavat tööd, üldtööaeg on 35 tundi nädalas.
4.1.2. Õpilaskodu kasvataja tööajanorm on 35 tundi nädalas, sealhulgas 30 kasvatustundi nädalas.
4.1.3. Logopeedi tööajanorm on 35 tundi nädalas, sealhulgas 22 ainetundi nädalas.
4.2. Osaline tööaeg on üldisest normist lühem tööaeg ja seda rakendatakse töötaja ja tööandja
kokkuleppel.
4.3. Tööaeg on fikseeritud töölepingus.
4.6. Kasvataja abi öösel tööaja algus ja lõpp määratakse kindlaks vahetuste ajakavaga (tööajagraafikuga), mille koostab direktor.
Vahetuste ajakava koostatakse iga kuu kohta ja tehakse töötajale varem teatavaks.
4.8. Töötajad, kes töötavad vahetuste ajakava (tööajagraafiku) alusel, võivad töölt lahkuda alles pärast
järgmise vahetuse töötaja tööletulekut. Kui järgmise vahetuse töötaja ei ole ettenähtud ajal tööle
ilmunud, peab töötaja sellest kohe teatama otsesele juhile ja jätkama tööd kuni järgmise vahetuse
töötaja tööle saabumiseni, kuid mitte rohkem kui neli tundi tema enda vahetuse lõppemise ajast
arvates.
4.9. Ületunnitööks peetakse töötamist üle töölepingus kokkulepitud tööajanormi ja see on lubatud
ainult poolte kokkuleppel. Tööandja on kohustatud pidama ületunnitöö arvestust.
4.10. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat
tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.
4.11. Pedagoogiline personal peab tulema 10 minutit enne õppe- ja kasvatustöö algust majja.
4.12. Töötajate tööaja arvestuse korraldab direktor. Tööaja arvestust peetakse tööajatabelis.
Tööajatabeli täidab direktor.
4.13. Isiklikes asjus töölt ära käimisteks saab loa vastavalt juhtimisstruktuurile oma otseselt juhilt.
Otsene juht tagab vajaliku asendamise.
4.14. Töötaja sunnitud töölt puudumise või hilinemise korral (haigus jm põhjused) on ta kohustatud
esimesel võimalusel sellest teatama vastavalt juhtimisstruktuurile oma otsesele juhile.
4.15. Tööpäeva kestel haigestumise ja töölt lahkumise korral peab töötaja sellest teatama otsesele
juhile, kes korraldab vajadusel asenduse ja annab loa lahkumiseks.
5. Töökorralduste andmise kord
5.1. Tööandja esindajaks on direktor ja direktori volitatud isikud.
5.2. Töökorraldusi annab töötajale töö vahetu korraldaja (määratud ametijuhendiga), kas suuliselt või
kirjalikult olenevalt töö eesmärgist ja sisust.
5.4. Töökorraldused on täitmiseks kohustuslikud, juhul kui need on õiguspärased ja kooskõlas töö
eesmärgi ja sisuga.
5.5. Keelatud on anda korraldusi, mis on vastuolus seadusega, ületavad korralduse andja volitusi ja
mille täitmiseks korralduse saajal puudub õigus, pädevus või mille täitmine seab ohtu töötaja või
tööandja elu, tervise ning vara. Seesugust korraldust saades on töötaja kohustatud sellest teavitama
korralduse andja otsest ülemust.
5.6. Tööandja korralduse sisu
5.6.1. Tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega.
5.6.2. Korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi.
5.6.3. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingust, on kehtiv, kui see tulenes
hädavajadusest.
.6. Töötasu maksmise aeg ja koht
6.1. Töötaja töötasu suurus ja töötasustamise tingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel.
6.2. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad
seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
6.3. Töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt kuu 10.kuupäeval eelmise kuu eest töötaja
pangakontole.
6.4. Töötasu makstakse töötaja ja tööandja vahel kokku lepitud korras töötaja pangakontole.
6.5. Arveldusarve muutumisest tuleb töötajal tööandjat kohe teavitada.
6.6. Töötajale saadetakse meilipostkasti palgateatise temale arvutatud töötasu ja kinni peetud
maksude kohta.
7. Puhkus
7.1. Puhkuse kestus fikseeritakse töötaja töölepingus vastavalt töö- ja puhkeaja seadustele.
7.2. Põhipuhkuse kestus kalendriaasta eest on 28 kalendripäeva. Pedagoogiliste töötajate põhipuhkuse kestus on 56 kalendripäev
7.3. Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul
7.4. Kasutamata jäänud puhkuseosa viiakse üle järgmisse kalendriaastasse.
7.5. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest
puhkust arvestataks. Aegumine peatub ajaks kui Töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust,
lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust ja kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.
7.6. Iga-aastase puhkuse andmise määrab tööandja puhkuste ajakavaga lähtudes töökorralduse
huvidest ning võttes võimaluse korral arvesse töötaja soove ning teeb selle töötajale teatavaks
kalendriaasta esimese kvartali jooksul.
7.7. Töötaja, kes asub tööle pärast puhkuste ajakava kinnitamist, esitab korralise puhkuse avalduse
kalendripäeva enne puhkuse algust.
7.8. Puhkuse ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.
7.9. Lisaks puhkuseseaduses sätestatule võib tööandja võimaldada töötajale kuni kolm vaba päeva
palga säilitamisega.
7.10.Puhkuse kasutamise takistavatest asjaoludest teavitada kohe direktorit.
7.11. Kui ettenähtud ajakava alusel puhata ei võimalda töölähetus, tuleb korralise puhkuse muudatus vormistada vähemalt 5 tööpäeva enne lähetusekorralduse väljaandmist. Vastutus graafikujärgse puhkuse õigeaegsel muutmisel lasub töötaja vahetul juhil.
7.12. Peale põhipuhkuse on Töötajal õigus kirjaliku avalduse esitamisel saada lisapuhkusi vastavalt Töö- ja puhkeaja seadustele.
7.12.1. isapuhkust 10 tööpäeva kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldavat sünnituse
tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi;
7.12.2. lapsehoolduspuhkust – emal või isal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel vanemal. Lapsehoolduspuhkusele
jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale vähemalt 14
kalendripäeva ette;
7.12.3. lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu
alammäära alusel 3 tööpäeva kui töötajal on üks või kaks alla 14-aastast last; 6 tööpäeva
kui töötajal on vähemalt 3 alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.
7.12.4. puudega lapse vanemale ettenähtud lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-
aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel.
7.13. Töötajal on õigus saada õppepuhkust vastavalt Täiskasvanute koolituse seadusele. Õppepuhkuse
andmise aluseks on õppeasutuse poolt Töötajale väljastatud teatis. Õppepuhkuse taotlemiseks
esitatakse kirjalik avaldus direktorile hiljemalt 14 kalendripäeva enne soovitud puhkuse algust ja
vormistatakse töötaja avalduse alusel käskkirjaga.
7.14. Palgata puhkust võib töötaja saada ainult kokkuleppel tööandjaga.
7.15. Puhkusetasu makstakse töötajale välja eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust täies ulatuses.
8. Materiaalne vastutus
8.1. Töötajate materiaalne vastutus on sätestatud materiaalse vastutuse lepinguga (varalise vastutuse kokkulepe). Oma tööruumides olevat vara kasutatakse heaperemehelikult ja säästvalt.
.9. Töökultuur
9.1. Töötajal on kohustus hoida Roosi Kooli head nime ja mainet ning mitte rikkuda seda oma
tegevuse või tegevusetuse kaudu.
9.2. Tööalases käitumises lähtutakse üldistest viisakusreeglitest ja moraalinormidest.
9.3. Iga töötaja esindab kooli, sellest oleneb kooli maine ja konkurentsivõime.
9.4. Tööalased konfliktid ja arusaamatused lahendatakse läbirääkimiste teel, milles osaleb vajadusel tööandja poolt volitatud isik, tagades osapooli puudutava informatsiooni konfidentsiaalsuse.
9.5.Õpetaja võib kasutada õppetunni ajal telefoni erakorralisel vajadusel.
9.6. Tööajal viibivad kõik töötajad oma töökohal, tegelevad tööülesannetega.
10. Lõppsätted
10.1. Töökorralduse reeglitega reguleerimata suhted töötaja ja tööandja vahel reguleeritakse
kehtiva seaduse alusel.
10.2. Töökorralduse reeglid jõustuvad nädala möödumisel alates töökorralduse reeglite kinnitamise
päevale järgnevast kalendripäevast.
